07.05.2020
Rail Baltica on kirglik projekt. See tekitab palju erinevaid arvamusi, sealhulgas emotsionaalseid ja vahest ongi õige, et tekitab. Oleksime märksa kehvemas seisus, kui ühiskonnas valitseks ükskõiksus ja sajandi suurprojekt paneks vaid õlgu kehitama.
Ehkki silmaga nähtavad arengud kiire raudteeühenduse rajamiseks realiseeruvad praegu ja lähiaastatel, ulatub Rail Baltica ajalugu aastakümnete taha. Teadmine, et kiire ja usaldusväärne taristu on riigi arengu üks tugisammastest, on veelgi vanem.
Täna oleme Rail Baltica arendamisega jõudnud nii kaugele, et saame projekteerimistegevustega paralleelselt hakata ka ehitama. Kuid projekteerimine ja raudtee ehitamine pole eesmärgid iseeneses – raudteetaristu on abivahend tegeliku eesmärgi saavutamiseks, milleks on keskkonnasäästliku, turvalise ja kiire liikumis- ja transpordivõimaluse loomine inimestele ja kaupadele.
On tõsi, et ükski niivõrd mastaapne projekt pole riskivaba, nii arvestame võimalike riskidega ka Rail Baltica projektis. Küll on küsimusele, kas raudteed ehitada, vastatud jaatavalt juba aastaid tagasi, see on ratifitseeritud riigikogu poolt ja sellele on planeeritud Euroopa rahastus. Jaatava vastuse muutmine on poliitikute, mitte raudteeinseneride teha.
Sellest hoolimata mõistan, et seniks, kuni pole hakatud ehitama raudtee muldkeha ja paigaldama rööpaid-liipreid, võib olla jätkuvalt kahtlusi, kas raudtee ikka tuleb. Täna saame öelda, et tuleb, sest otsused on tehtud ja ehitus käib. Meil ei ole ühtegi põhjust vastupidist uskuda ning seega lähtume olemasolevatest otsustest, lepingutest ja riigi poolt antud korraldustest, mis räägivad rahvusvahelise raudteeühenduse rajamisest.
Rail Baltica raudtee on nii Eesti, Baltimaade kui Euroopa jaoks tervikuna oluline. Üks Euroopa Liidu prioriteetsemaid taristuobjekte, millesse on tänaseks investeeritud kümneid miljoneid – raha ja töötunde. Rail Baltica arendamine jätkub ja erinevatel osapooltel on selles täita erinevad rollid. Rail Baltic Estonia puhul on peamiseks rolliks tegeleda raudtee ehitamise korraldamise ja seotud taristu arendamisega.
Alles hiljuti kuulutasime välja hanke projekteerija leidmiseks Rail Baltica ühendamiseks Muuga kaubasadama terminalidega. Muuga sadamas tekib üsna unikaalne taristukooslus, kus on võimalik operatiivselt ümber laadida kaupa meretranspordilt ja maanteetranspordilt erineva laiusega raudteetranspordile ja vastupidi.
See on ka eelduseks, mis võimaldab viia kaubaveo sujuvamalt maanteedelt raudteele, seda eriti just kesk-pikal distantsil Kesk- ja Lõuna-Euroopa vahelise kaubavahetuse teenindamisel. Rail Baltica projekti raames ehitatakse Muugal välja avalik infrastruktuur ja ühendused olemasolevate terminalidega, mis võimaldaksid Rail Baltica trassil äri teha.
Ikla piiripunkti ületab ööpäevas keskeltläbi üle 1500 veoki. See on fakt, nagu seegi, et meil ei ole hetkel tõsiseltvõetavat alternatiivi, mis maanteetranspordi osakaalu leevendada aitaks. Maantee ülekoormatus on ohuks nii inimestele kui keskkonnale. Rail Baltica valmimine pakub tõsiseltvõetava alternatiivi, et saaksime olla ka edaspidi osa Euroopast, mitte jääda kaugeks ääre- ja arengumaaks.
Artikkel ilmus Õhtulehes
