19.08.2014
Vastab Andres Metsoja, Pärnu maavanem
Are, Tootsi ja Vändra vallamajja jõuab taasiseseisvumispäeva järel maavanema vastuskiri, milles on põhjendatud tuleviku kiirraudtee Rail Balticu koridori valik, mis on konsultandile töö jätkamise alus. Pärast Rail Balticu juhtrühma läinudnädalast koosolekut teatas maavanem raudteega seotud omavalitsustele, et ta teab: eelistatud koridor ei sobi kõigile Pärnumaa kodudele, inimestele, ettevõtetele, kuid see on parim lahendus loodust, kogukondi ja põllumaid silmas pidades. Kui kerge või raske on teil maavanemana olnud juhtkomitees kaitsta põhimõtteid, mis puudutavad Pärnumaal raudtee koridori valikut?
Erisusi on võrdlemisi palju olnud nii Hendrikson ja Ko konsultantide kui ka omavalitsusjuhtidega. Aga mul on hea meel, et nende omavalitsuste juhid, mille territooriumi Rail Balticu kavandamine puudutab, on sellesse väga tõsiselt suhtunud alates sellest, kui omavalitsuste liidu kaudu tehti ühine pöördumine.
Kohalike inimeste arvamust tuleb kohati võtta tõsisemalt kui seda, mida mingi metoodika alusel paberile kirjutatakse.Raudtee rajatakse sajanditeks ja see mõjutab kohalikku elu. Samas on seda vaja julgeolekuks, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes ning keegi kannatab paratamatult.
Lükkasite kõrvale konsultandi valiku, mis oleks võetud eskiislahenduse ja projekteerimise aluseks. Miks?
Konsultant lähtub lähteülesandest, et raudteetrass peab olema võimalikult sirge, majanduslikult tasuv või võimalikult väikeste kuludega. Aga planeeringu mõttes me ei saa vaadata ainult rahanumbrit või sirgust, koridor peab keskkonda sobima.
Konsultandi ettepanek oli sõna otseses mõttes väga sirgjooneline, et lähme küladest läbi. See puudutas Are valda. Tootsi vallal oli küsimus, kummalt poolt Tootsit. Kõige suurem kannataja oli Kaisma küla, kus eelistatud trass lõikab põllumaad pooleks. Põllud on dreenitud, keegi ei tea täpselt, mis rajatisega kaasneb, tekivad üle- ja möödasõidud, majanduslikud lisakulud. Koduomanikud soovivad viia trassi kodust võimalikult kaugele. Aga kuskilt peab see koridor minema. See on tulevikuprojekt ja kõikide arengute vastu ei saa olla.
Nii et osapoolte vahel on kompromiss, vähemalt esialgne?
Jah, see on kompromiss. Are, Tootsi ja eriti Vändra vallal on olnud selge soov kasutada olemasolevat raudteetrassi. Teame, et põrkusime koridori eelisvalikutes Natura-aladesse, millest läbi minna on keskkonnaministeeriumi seisukohast võimatu.
Nii ongi püütud leida parim võimalik lahendus ja 5D on kohalikele kogukondadele parem kui 5C. See trass on 1,8 kilomeetrit pikem ja kallim. Aga me ei tea veel, mis on maa sees. Puurmasinad hakkavad kavandatud trassikoridoris tegema puurauke, et teada, milline geoloogia seal on, et minna eskiisi ja ehitusprojektiga edasi.
Valmistasite Vändra, Tootsi ja Are vallale eraldi vastuskirja. Miks?
Nad saatsid kirja, milles põhjendasid eelistusena 5D lõiku. Vastame, et oleme arvestanud asjaolusid ja eelistanuid nende valikut. Sellise lähtekohaga oleme maakonnas laias laastus trassikoridori osas kokku leppinud. Seda sõnumit on kõigile vaja.
Loomulikult ei ole planeeringuprotsess lõplik, on rida tegevusi ja ministeeriumide kooskõlastusi. Tuleb põhjendada, miks valik on just selline, sest konsultant on teinud valiku väga ratsionaalselt, aga ükski planeering ei ole ainult ratsionaalne, tuleb arvestada kogukonna arvamustki. Juhtkomitees keegi maavanema seisukohale märki ei löönud ja loodan, et kokkulepe aitab Rail Balticu projektiga Eesti territooriumil edasi minna.
Allikas: Pärnu Postimees, 19.08.2014
