17.04.2014
Rail Baltic on kahtlemata üks suurimaid lähiaastate investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse hoogustamisse. Seega ei ole projekt oluline mitte ainult raudtee äärde jäävate linnade elanikele, vaid kogu Eestile. Arusaadavalt nõuab sellise mahu ja mõjuga projekti planeerimine ning rajamine põhjalikku eeltööd ja igakülgseid analüüse.
Uuringute kaudu tuleb saada kindlus, et plaanitava kiirraudtee ehitus ja hilisem kasutamine mõjutaks võimalikult vähe loodus- ja inimkeskkonda. Erapooletu ja põhjaliku vaate kujundamiseks on tehtud loodus- ja kultuuriväärtuste uuringud ning kaardistatud asustusstruktuur. Kõikide uuringute tulemused ja järeldused on aidanud samm-sammult valikuid kitsendada, leida probleemkohad, millega peab tegelema, ja välja valida kõige väiksema keskkonnamõjuga teelõigud.
Tavapraktikast mahukamad uuringud
Rail Balticu projekti mõjude hindamist ei tee erakordseks niivõrd raudteega seotud erisused, vaid projekti suur mastaap. Seetõttu otsustati juba eeluuringute käigus teha tavapärasemast põhjalikum töö ning loodus- ja arheoloogiaväärtuste kaardistamiseks uurida läbi kõik võrdlusesse võetud trassivariandid.
Tavapäraselt Euroopas ja Eestis niisuguste projektide puhul eelnevalt põhjalikke uuringuid ei tehta, vaid toetutakse andmebaaside andmetele.
Rail Balticu trassi täpsustamiseks on aga eeltööna valmis juba neli mahukat uuringut, mis toovad välja olulisemad väärtused looduskeskkonnas ja kultuuripärandi seisukohalt, samuti kaardistavad inimeste elu- ja töökohtade ning muude oluliste sihtkohtade paiknemise. Nendele andmetele tuginedes saab kujundada eelistuse – see on Harju-Rapla-Pärnu trass.
Loodus ja elukorraldus on prioriteet
Uuringute eesmärk ei ole olnud pelgalt analüüsida üldist raudtee rajamise ja toimimise mõju keskkonnale, vaid näiteks loodusuuringute raames kaardistada kohad, kus raudtee mõjutab oluliselt mõnda liiki või liigirühma. Nii näiteks on loodusuuringu välitöödel selgunud, et kaalumisel olnud trassivariantidel paikneb kaks varem teadmata kaitsealuse väike-konnakotka pesa, ning seetõttu välistati need variandid edasisest valikust.
Samuti annab loodusväärtuste uuring arusaama raudtee mõjust elupaikadele ja loomade liikumisele. Trassivariantidest viie kilomeetri ulatusega koostatud imetajate elupaiga kvaliteedi kaart võimaldas märkida kohad, kus on oluline tagada metsloomade liikumisvõimalus.
Looduskeskkonna kõrval kaardistasime kultuuripärandi paiknemise uuringualal, et tuua välja raudteetrassil kriitilisemaks osutuvad tegurid. Tartu ülikooli arheoloogide rühma eeluuringu tulemusena selgitati potentsiaalsed leiualad, mis vajavad edasist uurimist enne ehitustöid. Arheoloogidelt on saadud soovitused sobivaima variandi valikuks.
Uuring annab ülevaate muu hulgas maausuliste pühamuteks olevate looduslike pühapaikade paiknemisest. Uuringute tulemusel on korrigeeritud trassivariantide kulgemist, et vältida tundlike alade läbimist, nagu näiteks Metsanurga Linnamägi ja Toaritamme pühapaik Harjumaal.
Inimeste elukorraldusele avalduvate mõjude hindamiseks tegime asustusstruktuuri uuringu. Selles keskendusime inimeste elu-olu kaardistamisele: kus on elukohad, kuhu koonduvad olulisemad töökohad, kus paiknevad kohalike liikumiste olulisemad sihtpunktid.
Uurijad on koondanud info trasside lähedusse jääva maakasutuse kohta ja tehtud tööd annavad alusandmed planeeringulahenduse täpsustamiseks ning keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Järgmistes etappides käsitletakse juba Eesti tavapraktikast märksa täpsemalt raudtee rajamisega kaasnevaid sotsiaalseid mõjusid. Peale kohaliku rahvastiku küsimuste ja majandustegevuse aktiivsuse võetakse arvesse kogukonna ruumilist terviklikkust, ligipääsu teenustele ja muid inimese täisväärtuslikuks eluks vajalikke tingimusi.
Barjääriefekti lahendamine
Senine töö Rail Balticu trassivariantide kallal on eeldanud paljude alternatiivide läbianalüüsimist, eelkõige on olnud fookuses raudtee mõju looduskeskkonnale ja inimeste elukorraldusele. Ehkki trass pole lõplikult otsustatud, võib esialgsete tulemuste põhjal öelda, et olulisim lahendust vajav teema on barjääriefekt, mis puudutab nii loodust, eriti veestikku ja loomastikku kui ka inimeste elulaadi ja heaolu.
Kui vaadata Euroopasse ehitatud samasuguseid objekte, osutub Rail Balticu puhul võtmeküsimuseks just leevendusmeetmete väljapakkumine ja elluviimine. Töötavad lahendused, mille esitasime maakondadele, on ökoduktid, maastikusillad, tunnelid ja müratõkked. Oluline on tagada inimeste ja loomade vaba liikumine.
Praeguse seisuga võib öelda, et mõjude hindamise töörühm ja uuringute koostajad on teinud põhjaliku töö, mis annab tugeva aluse maavanematele planeeringulahendusega Harju-Pärnu-Raplamaa raudteekoridori valimiseks edasi minna.
Meie ülesanne on pakkuda lahendusi, mis sobiksid nii kohalike elanike elukorralduse kui uue raudtee ehitus- ja turvanõuetega.
Pärnu- ja Raplamaa trassi võrdlustulemusi tutvustatakse avalikel aruteludel eeldatavalt mais 2014. Et Harjumaal võetakse võrdlusesse uued trassialternatiivid Tallinna ringtee lähedal, tutvustatakse Harjumaa trasside võrdlustulemusi eeldatavalt juunikuus.
Seejärel koostatakse kõigile trassialternatiividele täpsemad eskiislahendused, mis jõuavad avalikkuse ette praeguste plaanide kohaselt selle aasta oktoobris-detsembris. Eesmärk on jõuda 2015. aasta keskpaigaks planeeringulahenduse kooskõlastusringile saatmiseni ja aasta lõpuks planeeringu kehtestamiseni.
Heikki Kalle
Hendrikson & Ko juhatuse esimees, Rail Balticu keskkonnamõjude hindaja
Allikas: Pärnu Postimees, http://www.parnupostimees.ee/2764098/heikki-kalle-uuringud-annavad-aluse-rail-balticu-trassi-valikuks
