Pärnu Postimees: Miiko Peris: Rail Balticu koridor paigas. Kuidas edasi?

Kuigi räägime Rail Balticu puhul juba konkreetsest teekoridorist, projekteerimisest ja Euroopa Komisjoni saadetavast esimesest rahataotlusest, kerkib ikka aeg-ajalt lihtne küsimus, miks seda kiirraudteed Eestile vaja on. Võtan siinkohal vastuse lühidalt kokku: Rail Baltic annab inimestele kiire, mugava ja ohutu reisimisvõimaluse, kaubaveole soodsa ja keskkonnasäästliku kanali. Suures plaanis tähendab see inimestele töökohti ja reisiväljavaateid, ettevõtjatele avarduvat turgu ja kasvavat eksporti, riigile maksutulu ja keskkonnale elujõulisust.

Lõppenud aasta tõi Rail Balticu arengu suhtes kaasa mõndagi olulist. Tähtsaim verstapost oli teekoridori valik. Huvigrupid tõid lauale palju alternatiive, mida professionaalid eri argumente silmas pidades hindasid. Analüüsi käigus vaadeldi 30 kriteeriumi, mille seast võib esile tuua inimeste kodud ja liikumisteed, loomade elupaigad, samuti raudtee tehnilised nõuded ja ehitusmaksumuse.

Kõiki asjaolusid arvesse võttes pani valitsus novembris kirja oma eelistuse, mille tulemusel on raudtee paigas Pärnumaal ja valdavas osas Raplamaal ning jäänud kaks alternatiivi Harjumaal ja Põhja-Raplamaal. Valitsuse nõupidamisel osalesid maavanemad, aruelu oli konstruktiivne ja tuline. Kaardile jäänud alternatiivide suhtes kujundab valitsus seisukoha kevadel, maavanem kinnitab oma nõusolekut planeeringu vastuvõtmisel eeldatavasti sügisel.

Leevendusmeetmed kaardile

Teekoridori alternatiivid on tekitanud kohalikes huvigruppides emotsioone, mis inimlikus vaates on igati mõistetavad. Eelkõige toidab emotsioone teadmatus, mis tekitab tulevikku suunatud küsimusi. Siinkohal loodan küsimärkide taha vastuseid tuua ja teemas tervikuna selgust luua. Teeme ju raudteed kõigile Eesti inimestele ja peame elementaarseks, et eraomandile tekitatud kahju tuleb riigil kompenseerida.

Pärnumaal soosis valitsus konsultandi soovitatud varianti, mis kulgeb suuresti metsaaladel. Ülejäänud teele jäävate maakondadega võrreldes on Pärnumaal asustust vähem. 107 kilomeetri pikkune raudtee läbib kaheksat valda ja kulgeb kõige pikemalt Häädemeeste vallas. Kui rääkida valikutega seotud väljakutsetest, peame leidma head ja omanikke rahuldavad lahendused nii maa võõrandamisel ja kompenseerimisel kui igati arvestama looduse eripäradega.

Pärnumaal asub palju looduskaitsealasid ja kaitsealuste liikide elupaiku, eriti väärivad tähelepanu mitu linnukaitseala, Pärnu lõunapiirile jääv Pärnu maastikukaitseala ja Pärnu jõe põhjakaldal paiknev Niidu maastikukaitseala. Pärnumaa eri piirkondades elab palju suurimetajaid, kelle liikumiskoridore silmas pidades leevendusmeetmeid leida. Kohalikele inimestele parima lahenduseni jõudmiseks on valitsus teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks panna paika leevendusmeetmed, mis vähendavad raudtee võimalikke negatiivseid mõjusid.

Planeerijad on juba alustanud kohtumisi omavalitsustega ja töökoosolekutel koostatakse leevendusmeetmete eelprojekt. Selle töö käigus vaadatakse üle kõik kohalikele elanikele olulised liikumisteed, detailselt plaanitakse raudteeületuskohad, juurdepääsuteed, uued ühendusteed ja müratõkked. Samuti pannakse kaardile rajatised, mis on olulised loomadele ja keskkonnale.

Algse planeeringulahendusega saab tutvuda avalike arutelude käigus juba varakevadel. Need toimuvad praeguste plaanide kohaselt Pärnumaal märtsis ning Harju- ja Raplamaal aprillis. Pärnumaal on paljud töökoosolekud omavalitsustega juba möödas, põhjapoolsemate valdadega toimuvad kohtumised jaanuaris. Kõik senised arutelud on Pärnumaal olnud konstruktiivsed, planeerijad on saanud palju sisulisi ja häid ettepanekuid, millega projekteerimisel arvestatakse.

Põhjanaabrite kogemus

Detsembris käisid Rail Balticuga seotud omavalitsuste esindajad tutvumas analoogse raudteega Soomes. Külastuse eesmärk oli saada tagasisidet kogetud kitsaskohtade ja töövõitude suhtes. Reisil saadi nii palju vastuseid kui esitati uusi küsimusi. Näiteks kerkis Soome visiidil esile regionaalse rongiliikluse teema.

Rajame küll rahvusvahelist kiirraudteed, kuid seda on tehniliselt planeeritud väljavaatega lisada tulevikus kohalik reisrongiliiklus. Tõsi, viimasena mainitust lähtuvalt me teekoridori valikut teinud ei ole, sest kiirraudtee eeldus on kulgemine võimalikult sirgelt. Samuti on jätkuvalt prioriteedid rahvusvaheline reisiliiklus ja kaubavedu, kuid nende kõrvale võib mahtuda regionaalne vaade. Sellega arvestatakse. Konkreetne otsus regionaalse rongiliikluse kohta langetatakse edaspidi.

Samuti tekkis paljudel omavalitsusjuhtidel küsimus: miks meil lähtutakse nii rangetest keskkonnanõuetest, kui põhjanaabrid said lihtsamalt hakkama? Soomes projekteeriti raudteelõiku 1990ndatel, kui reeglid olid praegusest märksa leebemad ja kohtuasju Euroopas kordades vähem. Meie ei saa ega soovigi rangetest keskkonnanõuetest mööda minna, loodus on Eestile oluline vara, mis igas mõttes peab säilima pärast raudtee rajamistki.

Kolmas Soomes palju räägitud teema, mida siinkohal rõhutada soovin, on kompensatsioon kohalikele elanikele ja maaomanikele. Arusaadavalt on hüvitiste teema väga aktuaalne igale inimesele, keda raudtee võib puudutada. Saan välja tuua olulise sammu Eesti vaates. Analüüsimaks põhjalikult kehtivaid seadusi, Euroopa praktikat ja saada ettepanekuid õigusaktide parandamiseks, on tehnilise järelevalve amet välja kuulutanud hanke. Kuigi uuringu tulemustest ja seadusemuudatustest saame rääkida ilmselt aasta teises pooles, võime juba kinnitada, et igale inimesele lähenetakse individuaalselt.

Mitu tööd

Kohalik tööpõld on lai, samal ajal käib töö Eesti, Läti ja Leedu esimese ühise toetusetaotlusega, mis Brüsselisse lähetatakse. Selle esitamistähtaeg on veebruaris ja positiivse otsuse korral jätkame ettevalmistusi, mis eeldatavasti 2017. või 2018. aastal võimaldavad jõuda ehitustöödeni. Loomulikult tuleb oma panus raudteesse anda Eesti riigilgi, sest projekt on tähtis nii globaalses kui kohalikus vaates. Kiirraudtee avardab nii eestimaalaste reisimisvõimalusi kui elavdab siinset turismi, annab tohutu potentsiaali Eesti ekspordile ja transiidile. Maailmapraktika varal saame olla kindlad, et raudtee loob juurde asustust ja ärgitab ettevõtlust tervikuna.

Rail Balticu projektijuht

Miiko Peris