15.04.2015
Uus Rail Balticu kiirraudtee võib tuua elu Tootsi, Tahkuranna ja Häädemeeste kanti ning muuta Häädemeestest Iklani ulatuva mereäärse suvilate piirkonna senisest atraktiivsemaks elukeskkonnaks.
Pärnu linnapea kohalt riigikogusse valitud Toomas Kivimägi sõnade järgi on Rail Balticu aruteludes seni tagaplaanile jäänud kohalik raudteeliiklus. Tema arvates on planeeritav kiirraudtee nii Eesti kui Pärnu jaoks oluline ühendus, mis muudab inimeste liikumist ka Pärnumaa-siseselt.
Peatused selguvad uue aasta alguseks
“Miks mitte näiteks Tootsis elada ja Pärnus tööl käia?” küsis Kivimägi kohtumisel Pärnu volikogu ühenduste ümarlaua liikmetega. Tulevase riigikogu liikme jutu järgi võiks uus maavanem Kalev Kaljuste keskenduda sellele, millised võiksid olla Rail Balticu regionaalsed peatused. “Praegu saab ehk raudteekoridorigi veel natuke nihutada,” lausus ta.
Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärna jutu järgi arutatakse Rail Balticu kohalike peatuste asukohti maakonna uue planeeringu koostamise käigus. Märtsis on kavas omavalitsusjuhtidele tutvustada peatuste võimalikke asukohti raudtee planeerijate vaatevinklist ja kui mitte varem, siis uue aasta alguseks võiks peatuste asukohad selged olla.
Rail Balticut kavandatakse eeskätt kui riikidevahelist ühendust ja seetõttu toetab Euroopa Liit selle ehitamist. Palvele prognoosida, kus võiks raudtee asukohta vaadates peale Pärnu suuremad peatused olla, vastas Pärn, et esialgu saab kõnelda üksnes piirkondadest, pealegi on Põhja-Pärnumaal raudteekoridori asukoht veel lahtine.
Seni kavandatud Rail Balticu asukohta vaadates võiks aga Pärna hinnangul peatused olla näiteks Häädemeeste, Valga-Uulu maantee ristumiskoha, Tootsi ja Kaisma kandis. “Seda juttu, et kohalik transport peab Rail Balticul olema, oleme rääkinud algusest peale, ent seda pole paika pandud,” rääkis ta.
Pärn sõnas, et Põhjamaadeski käib elu raudteejaamakeskselt ja kui näiteks Mõisaküla arengut vaadata, on selge, et raudtee mõjutab kohalikku elu tugevalt. Seetõttu on Pärnumaa jaoks oluline, et Via Baltica ja Rail Baltic ei kulgeks kõrvuti ja looksid eri piirkondadele võimalusi.
Pärnu linn on enda kui maakonnakeskuse huvide eest kaua võidelnud. Igas võitluses on kaotusedki: Rail Balticu tõttu on praeguse Lelle-Pärnu raudteelõigu rekonstrueerimine veninud, varasemas uuringus ette nähtud kaubajaama Pärnu veel ei saa.
Galerii üle maantee ja raudteede
Uue kiirraudtee tõttu on muudetud Pärnu raudteepeatust. Hiljuti lõppes Rail Balticu Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistlus, mille tulemusi on Pärnu Postimehe lugejatele seni üksnes arhitektuurilisest aspektist tutvustatud.
Linnaarhitekt Karri Tiigisoone jutu järgi asub uus reisijate terminal linnaehituslikult raskes asukohas, ehituspoodide tagahoovis. Terminali jõe äärde viimist segas raudtee pöörderaadius, siis tulnuks sillale rohkem radasid ehitada.
Uude terminali jõudmiseks on tulevikus kaks võimalust. Autoga sõitjate jaoks tehakse Bauhofi juurest silla alt läbi asfalttee, mis lõpeb parklaga. Parkla ehitatakse valmis järk-järgult, esialgu on sinna planeeritud 50–100, hiljem 300 või rohkem parkimiskohta.
Bussiga saabujad tulevad K-rauta juures bussilt maha, sõidavad liftiga galeriisse ja ületavad galerii kaudu Via Baltica maantee ning kolm raudteed. Kaks raudteeharu on reisiliikluse tarbeks, kolmas möödasõiduks ja kohaliku liikluse jaoks. Vahepealsele platvormile pääsemiseks tuleb minna läbi jaamahoone, sinna viib teine galerii.
Tiigisoone jutu kohaselt lubas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peagi terminali projekteerima hakata. Raudteed projekteerides selgub, kust raudtee enne surnuaeda tõusma hakkab ja üle Paide maantee viib.
Helitõkkeid pole Tiigisoone andmetel raudtee äärde Pärnus planeeritud, sest rongid sõidavad vaikselt ja elumaju lähedal pole. “Kui neid on vaja, siis pigem Raeküla juures,” lausus Tiigisoon, lisades, et midagi otsustatud pole.
Pärnu reisiterminali esialgseks maksumuseks on kavandatud 6,1 miljonit eurot.
Allikas: Pärnu Postimees, 18.03.2015
