18.10.2016
Riigikogus valitsuse Euroopa Liidu poliitikast ülevaate teinud peaminister Taavi Rõivas ütles oma kõnes, et Balti riikidele on Rail Balticut vaja ühendamiseks Lääne-Euroopaga nii strateegiliselt, poliitiliselt kui ka majanduslikult.
“Kümne aasta pärast ei tohiks paika pidada ütlus, et Balti riigid on Euroopas anomaalia, kust rongiga saab ainult ida poole. Rail Balticu trass on puuduva ühendusena Euroopale strateegiliselt oluline ja on täiesti enesestmõistetav, et Euroopa ida-lääne suunda ei prioritiseeri ega ka rahasta,” rääkis Rõivas.
Peaminister tõdes, et projekti igakülgne läbivaagimine teeb sellele kokkuvõttes ainult head, isegi kui sedavõrd mastaapse infrastruktuuriprojekti puhul on täielikku konsensust raske saavutada. “Käimasolev täiendav tasuvusuuring aitab leida lahenduse mitmetele osundatud küsimustele nagu trassivalik, tasuvuse eeldused ja oodatavad kaubavood,” lisas Rõivas.
Ta tõdes, et Rail Baltic on mastaapseim koostööprojekt kolme-nelja riigi ajaloos ja tegemist on ajaloolise võimalusega piirkonna ühendamiseks Lääne-Euroopaga. “Kuigi Eesti on suurel määral olnud eestvedajaks projektis, mis aeg-ajalt võib meenutada tõrksa taltsutamist, on ka Soome ja teiste riikide huvi projekti vastu tuntav. See on taas elu sisse puhunud nii Tallinn-Helsingi tunneli unistusele kui innustanud Soome ettevõtlussektorit,” tõdes peaminister.
Praegu on kolm Balti riiki ja Soome Rõivase sõnul ühendatud Vene rööpalaiusega imperiaalse raudteega ja paika ei ole pidanud lootus, et Venemaa on huvitud millestki enamast, kui toormevoogude suunamisest oma infrastruktuuri kaudu ning „jaga ja valitse“-põhimõtte rakendamisest erinevatel ida-lääne suunalistel koridoridel ja projektidel.
Euroopa ida-lääne suunda ei rahasta
“Seetõttu on lihtne luua olukorda, kus oleme teiste Balti riikidega rohkem konkurendid kui koostööpartnerid, võimaluste asemel nähakse tihti probleeme. Vajame Rail Balticut enese ühendamiseks Lääne-Euroopaga nii strateegiliselt, poliitiliselt kui ka majanduslikult. Rail Balticu trass on puuduva ühendusena Euroopale strateegiliselt oluline ja on täiesti enesestmõistetav, et Euroopa ida-lääne suunda ei prioritiseeri ega ka rahasta,” teatas peaminister oma kõnes.
Rail Balticu tasuvusest ja majanduslikest võimalustest rääkides rõhutas Rõivas, et tulevane infrastruktuuri kasutustasude süsteem toetab raudtee kasutamist ning peamine kasutegur ei avaldu mitte raudtee enda kasutustasudest laekuvas tulus, vaid tulevatest investeeringutest tööstusse ja taristusse. “Isegi kui projekt näib tasuv ka ainult regiooni põhjal, siis täiendavad võimalused ei peitu sugugi ainult regioonis endas, sest ka nt Hiina otsib aktiivselt uusi võimalusi konteinervedudeks Euroopasse.”
Rõivase sõnul usub ta, et ka avalikkuses kõlanud ja hirmu külvavad liialdused Eesti tükeldamisest, võimalikust geneetilisest kängumisest jms saavad sobival tasemel kõik vastatud. “Riigikogul on selle teema käsitlemisel eelneval hooajal väga oluline roll, kuivõrd peatselt oleme saatmas siia saali aruteludeks riikidevahelise lepingu, mis paneb Rail Balticu tuleviku poliitiliselt ja õiguslikult võimalikult tugevale vundamendile.”
