30.06.2021
Tänapäevase kiire elektrifitseeritud rongiühenduse rajamise valguses on paslik heita korra pilk ajalukku, milline oli rahvusvaheline reisiliiklus “Eesti ajal”. Heaks ja vahedaks lugemiseks on siin Mehis Helme raamat “Eesti raudteede 100 aastat” ning autori lahkel loal sellest ühte väljavõtet ka kasutame, mis puudutab raudteede üldist arengut 1926-1940.
Ühendraudtee prioriteediks oli paremini ja intensiivsemalt rahvast teenindada. Selleks suurendati jaamade ja peatuskohtade arvu, tõsteti reisiliikluse sagedust ja suurendati rongide sõidukiirust. /…/
Sõidumugavuse parandamiseks võeti kasutusele uued ja moderniseeritud avarate akende ning kõrgete seljatugede ja elektrivalgustusega reisivagunid. Päevastele kiirrongidele lisati restoranvagun, öised rongid said magamisvagunid. 1934. aastal hakkasid liikuma huvirongid, kus kuni 70% allahindlusega sai sõita nädalavahetuseks Pärnusse, Viljandisse, Narva või mujale. 1932. aastast sai raudteekassadest osta ka laeva- või bussipileti otseühenduseks.
Riiast sai Berliini
Rahvusvaheline reisirongiliiklus toimus Tallinna-Leningradi-Moskva otseühendusvagunitega ja Tallinn-Riia kiirrongiga, rahvakeeli Balti Ekspress. Riias sai ümber istuda Riia-Berliini kiirrongi. Balti Ekspressi koosseisus oli ka otseühendusvagun Tallinn-Zemgale, kus sai ümber istuda Varssavi rongile.
Balti Ekspress alustas sõitu Tallinna sadamast, kuhu ehitati 1937. aastal uus reisijate terminal. Rongi sõiduplaan oli ühitatud Tallinna-Helsingi laeva ning Riiast ja Zemgalest edasi sõitvate rongide sõiduplaanidega. Balti Ekspressis olid Rahvusvahelise Magamisvagunite Seltsi magamis- ja restoranivagunid ning kohalikele reisijatele Eesti raudtee ning Läti raudtee klassivagunid.
Suure nõudluse tõttu pandi Tallinna ja Riia vahet käima veel teinegi kiirrong, mis väljus Tallinnast varahommikul ning saabus tagasi õhtul. Ka sellelt rongilt sai ümber istuda Berliini või Varssavi rongile.
