Maakonnaplaneeringud
Riigihalduse minister kehtestas Harju-, Rapla- ja Pärnumaa maakonnaplaneeringud, mille eesmärk oli leida kavandatava Rail Baltica raudtee trassikoridoridele sobivaim asukoht. Maakonnaplaneeringute kehtestamisega Eestis on see protsess nüüd kõigis Balti riikides lõpetatud. Lätis kinnitati kogu trassi ruumiline planeerimine valitsuse otsusega 2016. aastal ning Leedu valitsus kinnitas 2017. aasta jaanuaris Kaunase ja Leedu-Läti piiri vahelise lõigu planeeringu Leedus.
„Nüüd on kehtestatud kõik kolm Eesti valitsuse algatatud maakonnaplaneeringut, millega kavandatakse paljusid omavalitsusi läbivat Rail Baltica raudteeliini. Töö sellega võib jätkuda,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
Planeeringuprotsessi kaasati kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutab. Samuti kuulati ära kõik esitatud arvamused, sh vabaühenduste omad, ja võimaluse korral arvestati neid. Maakonnaplaneeringute koostamise ajal toimus kolmes maakonnas kokku 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 inimest.
Planeering on raudtee projekteerimise alus. Ehitusprojektiga määratakse seejärel raudteemaa ulatus ja selle maa täpne vajadus, mille omandab Eesti riik. Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori jäävaid maaüksusi kasutada edasi nende senise sihtotstarbe järgi, st senist maakasutust planeering kohe ei kitsenda.
Lisainfo:
Harju maakonnaplaneering “Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”
Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”
Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”
