22.04.2024
Kati Saarem, RBE keskkonnaekspert
Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva, mis annab võimaluse keskenduda meie koduplaneedile ja selle kaitsele. Tõstes ühiskonnas keskkonnaalast teadlikkust, suureneb ka inimeste motivatsioon ja valmisolek olla osaks lahenduste leidmisel. Selleks võib olla tarbimisharjumuste muutmine, keskkonnasõbralike tehnoloogiate toetamine või keskkonnakaitse-alastes algatustes kaasalöömine.
Maa päeva üheks eesmärgiks on tõstatada küsimus, kuidas edendada säästva arengu eesmärkide täitmist. Sel nädalal korraldab Tallinna Tehnikaülikool Maa päeva raames “Jätkusuutlikkuse nädala“, mille tähelepanu on keskkonnakaitse, ületarbimise ja kliima soojenemisega seotud teemadel. See on hea võimalus end rohkem kurssi viia erinevate valdkondade inimeste ja nende praktilise kogemusega jätkusuutlikkuse teekonnal.
Kestlikkust arengust rääkides on oluline tähelepanu pöörata säästva arengu eesmärkidele ja mõista nende sisu. Säästva arengu ülemaailmseid eesmärke on kokku 17, mis kehtestati ÜRO poolt 2015. aastal säästva arengu tegevuskava 2030 osana.
Lisaks 17 ülemaailmsele säästva arengu eesmärgile jälgitakse Eestis ka kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki, mis tuleneb Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“. Eestis viiakse ellu ülemaailmseid säästva arengu eesmärke pikaajalise strateegia “Eesti 2035” alusel koostatud valdkonna arengukavades ja programmides. Kestliku arengu eesmärgid käsitlevad paljusid omavahel seotud probleeme nagu näiteks vaesus, ebavõrdsus, kliimamuutused, keskkonnaseisundi halvenemine, rahu ja õiglus. Kestliku arengu eesmärgid on riikidele, organisatsioonidele ja inimestele heaks teekaardiks, kuidas saavutada koostöös jätkusuutlikum ja õiglasem tulevik.
Maa päeva ja jätkusuutlikkuse raames tõstatub ka Rail Baltica projekti vajalikkus. Projekt panustab oluliselt jätkusuutliku transpordisüsteemi edendamisse nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka hilisemal opereerimisel.
Rail Baltica projektis lähtutakse sektoripõhistest EU regulatsioonidest ning samuti panustatakse Rohelise kokkuleppe eesmärki, saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Lisaks energiatõhususe edendamisele ja kasvuhoonegaaside vähendamisele on Rail Baltical mitmeid muid jätkusuutlikkust toetavaid tegevusi. Väga oluliseks teemaks on keskkonnasõbralike ehitustavade rakendamine. Selleks oleme loonud ehitusperioodil keskkonnaga seotud teemade juhtimiseks vastava keskkonnakorralduskavad, millesse on kokku koondatud objekti spetsiifilised aspektid, millega ehitajad peavad ehitusprotsessi jooksul arvestama (bioloogiline mitmekesisus, veekaitse, ringmajandus, müra jne).
Pöörame kogu projekti vältel väga suurt tähelepanu elurikkuse säilitamisele. Siinkohal oleme kindlasti suunanäitajad ja loome ehitusmaastikul uut tava ja kvaliteeti, kuidas juhtida keskkonnaprotsesse ehituse eelselt ja selle ajal.
Lisaks sellele, et Rail Baltica pakub mugavat ja kiiret alternatiivi auto või lennukiga reisimisele, aitab see vähendada keskkonnajalajälge, pakub jätkusuutlikku ja kiiret transpordialternatiivi ning edendab seeläbi rohelisemat tulevikku järgmistele põlvedele.
