Rail Baltic Estonia sõlmis täna lepingu aktsiaseltsiga Novarc Group Rail Baltica kohalike peatuste projekteerimiseks

Lisaks sellele, et Rail Baltical pannakse valmimisel käima rahvusvaheline reisirongiliiklus, mahuvad raudteele ka regionaalrongid, mis hakkavad Rail Baltica opereerimisplaani kohaselt liikuma Tallinnast Riiani ning teevad Eesti piires 13 peatust – lisaks kohalikele peatustele ka Pärnu rahvusvahelises reisiterminalis.

Sellega seoses on Rail Baltic Estonia sõlminud lepingu nii kohalike peatuste kui ka peatustega seotud jaamahoonete projekteerimiseks. Lepingu kohaselt projekteerib AS Novarc Group tervikuna Kohila, Rapla ja Järvakandi peatused ning kõikide Eesti peatuste jaamahooned tüüpprojektide näol. Projekteerimistööd peavad valmima 2023 aasta teises pooles.

„Kuigi Rail Baltica primaarne ülesanne on luua rahvusvaheline ja keskkonnasõbralik ühendus Baltikumi ja ülejäänud Euroopa vahel, siis riigisiseselt on meile kahtlemata oluline ka regionaalse rongiühenduse käivitamine,“ sõnas Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg.

„Novarc Group´il on juba varasemalt olnud au osaleda Rail Baltica kui ühe Eesti olulisema taristu lahenduse loomise protsessis. Käesoleva projekti raames tekib taaskord hea võimalus, seekord siis ka hoonete näol, anda oma panus parima võimaliku lahenduse väljatöötamisse. Novarci portfoolio vaates on tegemist küll väiksemat mastaapi hoonete projektiga, kuid sisult on objekt meie jaoks tähtsal positsioonil,“ sõnas Novarc Group AS tegevjuht Ragnar Jõesaar.

Töö ise koosneb kahest etapist: projekteerimine ja projekteerija järelevalve ehitusperioodil.

Projekteerimise etapis lahendatakse peatused põhiprojekti (osaliselt tööprojekti) staadiumini ning taotletakse ehitusload. Täpsemalt kavandatakse juurdepääsuteed, välialad, parklad, hoonestus, ooteplatvormid jm kohaliku peatuse toimimiseks vajalikud rajatised. Lepingu maksumuseks on 488 650 eurot + km ning projekteerimistöid rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust.

Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuhi Rauno Lee sõnul kaasatakse kohalike peatuste projekteerimise ja ehitamisega seoses ka kohalikke kogukondi. „Kõigil, kes asjast huvitatud, on võimalik kaasa rääkida projekteerimisega paralleelselt kulgeva detailplaneeringu menetluse ajal,“ selgitab Lee. Tema sõnul kurdetakse teinekord, et mõned peatused hakkavad asulakeskustest liiga kaugel asuma ning on mure ühenduste pärast. „Kohalikud omavalitsused on juba aga koostamas kogu omavalitsuse territooriumi kohta üldplaneeringuid. Niisugused strateegilised dokumendid hakkavad kajastama nii RB kohalikke peatusi kui ka KOV-ide nägemust ühenduste ja ümberkaudse osas. Meie poolt rajatava kohaliku peatuse baaslahendus näeb ette ühenduste rajamise olemasoleva lähima avalikult kasutatava teeni ehk anname esimese tõuke kohalikuks arenguks,“ räägib projektijuht.

Rail Baltica kohalikud peatused Eestis:  Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Urge, Surju ja Häädemeeste.

Maksimumkiirusel 200km/h liikuv regionaalrong võimaldab ühendada ka väiksemaid asulaid Rail Baltical toimuma hakkava rahvusvahelise rongiliiklusega, mille jaoks kerkivad reisiterminalid Tallinnasse ja Pärnusse.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. Rail Baltica trassil hakkavad liikuma ka regionaalrongid.
Rail Baltic Estonia on Rail Baltica raudtee arendaja Eestis ja tulevikus selle raudtee Eesti osa taristu haldaja.