17.06.2016
Euroopa Komisjon otsustas toetada Rail Balticu projekti teist rahastustaotlust kokku 202 miljoni euroga, millest Eesti osa on seekord 10,9 miljonit.
«Kiire raudteeühenduse loomine Euroopa südamesse on olnud nii Balti riikide soov aastaid, nüüd sai meie teine rahastustaotlus positiivse vastuse. Lõviosa sellest rahast, 9,7 miljonit läheb Eestil RB Ülemiste reisiterminali ja Tallinna Lennujaama ühendava trammiliini ehituseks. Hea uudis nii Tallinna, reisijate jaoks kui Rail Balticu tuleviku osas,» märkis majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Ülejäänud osa rahastusest on planeeritud mitmesuguste vajalike uuringute teostamiseks, seal hulgas raudtee ehitusliku kontseptsiooni loomiseks, ehituslogistika lahenduste välja töötamiseks, trammiliini Tallinna Vanasadamani pikendamise võimaluste analüüsiks, Pärnu kaubajaama võimaike lahenduste analüüsiks.
Eesti, Läti, Leedu ja kolme riigi ühisettevõtte RB Rail AS poolt Euroopa Komisjonile esitatud ühistaotluse kogumaht on 238 miljonit eurot, millest Euroopa ühendamise rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) tuge oodatakse 202 miljoni euro ulatuses. Kui eelmise rahastuse põhirõhk langes Eesti ja Läti ettevalmistustöödele, siis seekord jagunes lõviosa rahastusest Leedule. Toetuse määr on 85 protsenti.
Rahastamislepete allkirjastamine on plaanitud toimuma tänavu sügisel, seejärel kantakse toetussummad rahastust üle osade kaupa vastavalt tehtavatele töödele. Koguprojekti peamine elluviija on ühisettevõte RB Rail AS ja Eestis Rail Baltic Estonia OÜ, Tehnilise Järelevalve Amet ja MKM.
Möödunud aastal esitasid kolm Balti riiki koos ühisettevõttega esimese neljapoolse taotluse kogumahuga 540 miljonit eurot, siis olid suurema rahastuse saajateks Eesti ja Läti, vastavalt 213 ja 291 miljonit eurot. Leedu osa oli esimeses taotlusvoorus väiksem, 28 miljonit eurot.
Rail Baltic taastab otseühendused Baltimaade ja Euroopa raudteevõrgustiku vahel, soodustades piirkondlikku integratsiooni ning ühendab omavahel Tallinna, Riia, Kaunase (kust on ühendus ka Vilniusega), Varssavi ja sealt edasi Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Tulevikus võib avaneda võimalus ka liini pikendamiseks Tallinna-Helsingi tunneli kaudu Soome.
