13.12.2024
Silvia Pärmann, pressiesindaja
Eesti on astumas uude majandusarengu etappi, mille keskmes on ambitsioonikas Rail Baltica projekt. See kiirraudteeühendus, mis ühendab Balti riigid ülejäänud Euroopaga, toob kaasa märkimisväärseid investeeringuid, loob tuhandeid töökohti ja avab uusi võimalusi kohalikele ettevõtetele.
Rail Baltica on üks suurimaid infrastruktuuriprojekte, mida Eesti on ette võtnud. Projekti kogumaksumus ulatub miljarditesse eurodesse, millest märkimisväärne osa investeeritakse Eestisse. Ehituse ja arenduse tsüklis on projekt riigile rahavoo mõttes positiivne, tuues hinnanguliselt üle 650 miljoni euro maksutulu riigieelarvesse.
Kohalike ettevõtete kaasamine
Projekti ehitusperioodil luuakse Eestis ligikaudu 6000 töökohta. Kuigi suur osa neist on seotud ehitusega, avanevad võimalused ka teistes sektorites. Keskkonnaeksperdid, insenerid, logistika- ja transpordispetsialistid ning teenindussektori töötajad leiavad kõik oma koha selles ulatuslikus ettevõtmises.
Rail Baltica jaoks on oluline kohalike ettevõtete kaasamine ja ka neile arenguhüppe võimaldamine uute koostööprojektide raames. Oktoobris välja kuulutatud suuremahuline alliansshange, mille maht on üle 900 miljoni euro, annab projekteerijatele ja ehitustöövõtjatele võimaluse osaleda koos ühispakkujatena, mis võimaldab kohalikel ettevõtetel teha koostööd rahvusvaheliste partneritega ning suurendada oma osalust projektis. See strateegia tugevdab kohalikke ettevõtteid, võimaldades neil kogemusi omandada ja oskusi arendada, tagades samas, et suur osa projektist tulenevast majanduslikust kasust jääb Eestisse. Läbi selle hangitakse ühtlasi ka referentse, mille toel tekib võimalus osaleda edukamalt ka rahvusvahelistel hangetel.
Projekti elluviimine pakub rohkelt võimalusi ka väikeettevõtetele, kes saavad osaleda spetsiifiliste tööde teostamisel. Näiteks Pärnumaa ettevõtjad saavad tööd ehitusmaterjalide ladustamise ja transpordi valdkonnas, kuna raudteetammi täitematerjal ja rööpad ladustatakse mitte ainult Harjumaal, Soodevahe piirkonnas asuvasse ehitusbaasi, vaid sarnane mastaapne laoplats tekib ka Pärnusse. Killustikuvedu põhitrassi ehitamiseks hakkab valdavalt toimuma küll olemasolevat raudteed pidi, ent peamiselt saavad tulu väiksemad ettevõtted, nagu inseneribürood, kaevandusettevõtted ja logistikafirmad, kes saavad projektiga seotud alltöövõttudest uusi tulusaid võimalusi.
Rail Baltica loob võimalusi mitmes valdkonnas
Rail Baltica pole pelgalt transpordiprojekt – see on platvorm, kus Eesti ettevõtted saavad oma oskusi demonstreerida, kogemusi koguda ja konkurentsivõimet suurendada nii kodu- kui rahvusvahelisel turul.
Ka kõige spetsiifilisemad nišivaldkonnad võivad leida siin oma võimaluse, ehitusettevõtetest rääkimata. Järgmise aasta hangete nimekiri näitab, kui laiaulatuslik on kaasatavate valdkondade spekter. Näiteks kuulutatakse välja Ülemiste terminali lõunapoolsete alade ehitushange, kuid samas ka kaitsealuste taimede ümberistutamise raamleping, kus on oluline keskkonnaekspertide panus, ning ulukiläbipääsude piiranguvööndite eksperthinnangute hange.
Eesti ettevõtetel on reaalne võimalus nendest hangetest kasu lõigata, kuid oluline on keskenduda mõnele võtmeaspektile. Esiteks, osalemiseks on hädavajalik täita täpselt hankedokumentides sätestatud nõudeid, sealhulgas kvalifikatsiooni ja referentse puudutavaid tingimusi. Teiseks, rahvusvaheliste kogemuste või partnerite kaasamine võib pakkuda selget eelist, eriti suuremate ja tehniliselt keerukate projektide puhul. Samuti on Rail Baltica hankepoliitika rõhutanud keskkonnahoidu ja jätkusuutlikke lahendusi, seega tasub ettevõtetel oma lahendusi nendes valdkondades tugevalt esile tuua.
Projekti raames rakendatakse uusi tehnoloogiaid ja lähenemisi, mis aitavad kaasa keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamisele. Ettevõtted, kes on seotud ehituse, projekteerimise, logistikateenuste või materjalide tootmisega, saavad seeläbi osaleda murrangulistes lahendustes, mis võivad mõjutada nende tööstusharu arengut laiemalt.
Sajad töökohad täna, tuhanded homme
Alan Muruväli, Verston OÜ ehituse valdkonnajuht:
“Verstoni inimesi on Rail Baltica ehituse ja planeerimisega hetkel hõivatud umbes 50. Nende seas on projektijuhid, objektijuhid, töödejuhid, BIM spetsialistid, geotehnikud, töölised ja mehhanismijuhid. Inimesi on nii Tallinnast ja selle ümbrusest, kui ka Rakverest, Tartust, Kuusalust, Paidest ja Pärnust. Geotehnik on meil näiteks Lätist.
Lisaks saab tööd läbi teenuste ja alltöövõttude hetkel veel umbes 100 inimest. Tulevikus see arv kasvab kindlasti kolme-neljakordseks, sest me ei ole mitmel suurel objektil töid veel alustanud või ei ole need täismahus veel käimas. Kaudselt annavad Verstoni Rail Baltica objektid tööd veel sadadele inimestele, kuna tööd saavad nii materjalide tootjad (betoon, liiv, killustik), projekteerijad, hotellid, toitlustusasutused, transpordifirmad jne.
Seega aitab Rail Baltica projekt kaasa väga paljude äride ja perede toimetulekule üle kogu Eesti, toetades nii riigi majandust, kui ka julgeoleku- ja konkurentsivõimet.”
Rail Balticale tehtud tööd avavad uksi uutele projektidele
Anni Konsap, Skepast&Puhkim OÜ tegevjuht:
“Skepast&Puhkim on keskkonnamõju hindamised läbi viinud kahel Rail Baltica lõigul Harju- ja Raplamaal, mis on loonud eeltingimused trassi edukaks ehitamiseks. Kuna nii mastaapset mõjuhindamist pole Eestis varem läbi viidud, on selle protsessi olemus ja vajalikkus kindlasti nii kohalikele elanikele kui ka laiemale avalikkusele paremini selgeks saanud. Ja mis veel olulisem – mõjuhindamise kõrge tase ja saadud kogemused kanduvad Eestis edasi ka uutele projektidele ning Rail Baltic lõpuni ehitamisele. Lugemata kokku kõiki teisi osalenud eksperte, on juba Skepast&Puhkim meeskonnas Rail Baltica mõjuhindamisega seotud üle 10 inimese, kes on saanud endale mahuka ja tehniliselt keerulise projekti kogemuse.”
