Rail Baltica kohalike peatuste kontseptsioon lähtub kvaliteedist, jätkusuutlikkusest, keskkonnahoiust, kohalikust identiteedist ja kliendist

Eelmise aasta algusest käib Rail Baltica Raplamaa kohalike peatuste projekteerimine ning tänaseks on aktsiaseltsi Novarc Group poolt valminud jaamahoonete eelprojekt.

Peatus ei ole lihtsalt peatus

Juba ammustel aegadel tähistasid raudteejaamad maailmas ühenduspunkte kaugemate paikade, elanikkonna, erinevate keskuste ja pealinnadega, aga ka olulist kohtumispaika ja linnaelu keskust. Raudteejaam on esimene ehitis, mis tervitab linna saabujaid ja viimane, mis lahkujad teele saadab, mistõttu kasutatakse jaamade disainis kohalikule piirkonnale iseloomulikke elemente nagu kohalikud kivimid, materjalid ja piirkonda defineerivad värvid ja tekstuurid.

Rail Baltica kohalike peatuste kontseptsioon põhineb sisuliselt neljal teguril: kvaliteet, jätkusuutlikkus ja keskkonnahoid, kohalik identiteet ja klient. Peamine väljakutse seisnes selles, kuidas luua Rail Baltica projekti hooned üle Baltikumi nii, et säiliks kolme riigi identiteet ja eripära, aga oleks võimalik esile tõsta ka ühiseid omadusi.

Uued jaamad on kujundatud kogemaks ühtset ruumi ja arvestamaks kõikide klientide vajadustega. Uhke disaini, sisekujunduslike elementide ja arhitektuuri kõrval on oluline pakkuda reisijale mõnusat reisikogemust esteetilises ruumis. Kohalike peatuste identiteet peab olema selge ning äratuntav Rail Baltica brändi osana.

Looduslikud materjalid

Kõiki kolme Balti riiki ühendab armastus metsa, mere ja maa vastu. Seepärast on oluline Baltikumi ühendava raudtee disaini elluviimisel lähtuda rahvuslikul tasandil olulistest elementidest nagu loodus ja geograafia, et anda projektile kindel identiteet.

Baltikumi üks suurimaid rikkuseid on metsad ja suur osa kohalikust arhitektuurist on ehitatud puidust, mis on olnud kohalike peamiseks ehitusmaterjaliks juba mitu sajandit. Balti puitarhitektuuri stiil on lihtne, aga samas unikaalne: hoonete eripära seisneb pisidetailides ja rõhuasetustes. Erilisel kohal on hoonete katused, nende kõrgus, kuju ja materjalid (pilliroog, õled ja laastud).

Teine oluline aspekt on rahvuslikud värvid, mis aitavad kolme riigi identiteeti paremini esile tuua. Värvide kõrval on olulised ka materjalid ja traditsiooniline arhitektuur. Kolme elemendi kombineerimisel on tulemuseks tugev identiteet, äratundmisrõõm kohalikele ja avastamisrõõm külalistele.

Ruum ja valgus

Oluline osa Balti riikide identiteedis on looduse poolt pakutav vaikus, ruum ning avarus. Seepärast lähtuti jaamahoonete planeerimisel sellest, et inimesed vajavad küllaga ruumi vabalt liikumiseks.

Ruum ja valgus on hoonete disainis olulisel kohal, muutes nii liiklemise kui reisimise rahulikuks ja meeldivaks. Jaamad ja peatused on kujundatud nii, et mitme eraldatud ruumi või suisa labürindi asemel tekiks üks suur ja loogiliselt liigendatud ruum, et reisijate teekond oleks võimalikult lihtne ja loogiline ning midagi ei peaks hakkama kusagilt kiirustades taga otsima.

RBE kohalike peatuste vanemprojektijuhi Rauno Lee sõnul on tänaseks töö Rail Baltica kohalike peatuste osas käimas praktiliselt kogu trassi ulatuses. Erandiks on vaid Lõuna-Pärnumaal tühistatud maakonnaplaneeringu alale jäävad Surju ja Häädemeeste, mille arendamisega jätkatakse pärast uue planeeringu kehtestamist.