03.01.2024
Viimastel nädalatel on avalikkuses olnud palju juttu Rail Baltica projekti eeldatavast kallinemisest ja selle võimalikust mõjust projekti valmimisele. Kliimaministeeriumi Rail Baltica valdkonnajuhi Andres Lindemanni sõnul on tänaseks valminud stsenaarium, kuidas projekti ellu viia selliselt, et kiire rongiühendus saaks praegustes rahalistes raamides aastaks 2030. Detsembri alguses andis Rail Baltica meeskond asjade hetkeseisust ülevaate ka valitsuskabinetile, järgmise sammuna peavad edasise osas ühised otsused langetama projekti arendavate kolme riigi ehk Eesti, Läti ja Leedu projektmeeskonnad.
Mis seis on täna Rail Baltica arendamise tervikpilt olukorras, kus mitmed kohtobjektid on juba valminud, paljud on töös ning pea on käivitumas ka põhitrassi alusosa ehitus?
Kõige olulisem tänasel päeva on see, et me oleme Eesti osas valmis saanud strateegia, kuidas tagada raudtee valmimine 2030. aastaks. Näeme, et otstarbekaim on läheneda raudtee ehitamisele selliselt, et me rajame Eestis esimeses järjekorras Ülemistelt kuni Läti piirini muldkeha kahe rööpapaari tarbeks, kuid pealisehitus ehk rööpad ja muu vajalik tuleks esialgu üheteelisele raudteele. Samas ehitatakse välja ka möödasõidukohad, et kaubarongid saaks kiiremaid reisironge mööda lubada.
Teeme seda tulenevalt eesmärgist lühendada ehituseks kuluvat aega ning ehitada Rail Baltica 2030. aastaks valmis.
Teine osa stsenaariumist on ka ehituse rahastamise pool. Täna me teame, millised on olemasolevad rahalised vahendid praeguse eelarveperioodi lõpuks ehk 2027. aastani. Hetkel me ei tea veel uue perioodi vahendite kogumahtu, mistõttu olemegi projekti viinud etappidesse selliselt, et see oleks realistlik ja realiseeritav.
Mida tähendab esimeses järgus rajatav üks rööpapaar raudtee kiirusele ja peatuste vahelisele ajakulule – rääkides näiteks Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 40 minutiga sõitmisest?
Planeeritud kiirusi üheteeline pealisehitus ei mõjuta, kiirused on jätkuvalt planeeritud reisirongidel kuni 249 km/h ja kaubarongidel 120 km/h. Ka läbilaskevõime püsib raudtee esimesel kümnel tegutsemisaastal kavandatud mahus. Arvestame, et teisel ja kolmandal kümnendil mahud eeldatavalt kasvavad ning sellesse aega on planeeritud ka teise pealisehituse rajamine. selleks rajataksegi kohe ka kahte rööpapaari mahutav muldkeha.
Reisijad saavad ka üheteelise raudtee puhul sõita sama tiheda graafikuga, nagu on seni planeeritud ning püsivad ka lubatud aegruumilised kaugused ehk Pärnusse viib rong Ülemistelt 40 minutiga ja Riiga vähem kui kahe tunniga.
Oluline on veel rõhutada, et looduse vaatest me järeleandmisi ei tee ning kõik kavandatud ökoduktid ja loomaläbipääsud rajatakse koos raudtee muldkeha ehitamisega. Samuti ei tehta järeleandmisi turvalisuses ning raudteetrass on täies ulatuses taraga piiratud.
Kas Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid rajatakse kavandatud kujul?
Ülemiste terminali ehitusega on tänaseks alustatud ja see hoog ei saa raugeda, sest Ülemistet on vaja olemasoleva raudtee teenindamiseks juba 2026. aastal. Pärnu terminali ehitustööd arenevad vastavalt sellele, millal jõuab põhitrassi ehitus Pärnu juurde. Eeldatav ehituse algus on seal 2026.-27. aastal.
Kas kirjeldatud stsenaarium on Eesti riigi ametlik otsus või hetkel veel plaan, mis peab kuskilt heakskiidu saama?
Hetkel on tegemist positsiooniga, millelt me läheme teiste riikide ehk Läti ja Leeduga läbi rääkima. Kõik kolm riiki peavad võtma jalad kõhu alt välja ja tegustema asuma, et hüppelist kallinemist ära vältida ja projekti seeläbi realiseeritavana hoida.
