Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine

Projekti eesmärk ja tulemused:

Projekti eesmärgiks on Rail Baltica Tallinna Ülemiste reisiterminali etapp II ja Pärnu rahvusvahelise reisiterminali etapp I ning kohalike peatuste rajamine.

Projekti lühikokkuvõte:

Rail Baltica Tallinna ja Pärnu rahvusvaheliste reisiterminalide kui ka kohalike peatuste ohutuks ja esmaseks funktsionaalseks toimimiseks vajalike hoonestuste ja taristu rajamine.

Rail Baltica Ülemiste reisiterminali näol luuakse mitmekülgne ja elav transpordikeskus ning linnaruumi uus maamärk, mis integreerib äripindu, avalikke teenuseid ja arhitektuurilisi lahendusi. Ehitise arhitektuuriline fookus on suunatud liikumisele ja sujuvale liikumisvoogude ühendamisele. Avatud ja dünaamiline keskkond lähtub inimeste liikumistrajektooridest ning lubab ruumi ohtralt valgust. Projekti kõige väljakutsuvam osa saab olema terminali põhikorruse rajamine raudtee kohale.

Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi võitis Zaha Hadid Architects ja Esplani ühine töö “Light Stream” ehk “Valgusvoog”. Arhitektuuriline fookus on suunatud sujuvate liikumisvoogude ühendamisele ning avatud ja dünaamilisele keskkonnale. Ehitustööd algasid 2022. aastal, kogu hoonestus peaks valmima aastaks 2028. Avaliku konkursi käigus valiti terminalile juba ka nimi –  „Linda“.

Jalakäijate, ühistranspordi ja teiste alade visuaalne ja füüsiline ühendamine annavad ehitisele tugeva identiteedi ning rõhutavad iga ala eripära.

Erilist tähelepanu suunatakse terminali halli disainile. Sissepääsud saavad olema põhjast ja lõunast ning ehitis on justkui sild raudtee kohal, mis loob avara ruumi reisijatele, kust erinevad teekonnad kohtuvad. Lihtne ja mõistetav liikumistee ja reisijate sujuv visuaalne juhendamine on kogu disaini aluseks.

Loodav raudteeterminal on disainitud olema kasutajasõbralik, mugava interjööriga, vastupidav ja energiasäästlik.

Rail Baltica Pärnu rahvusvaheline reisiterminal hakkab asuma Pärnu kesklinnast ca 4 km kaugusel Papiniidu piirkonnas Via Baltica ja Pärnu jõe vahelisel alal. Reisiterminali arhitektuurne kontseptsioon tuli rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusel, mille raames esitati 31 tööd. Arhitektuurikonkursi võitis ideekavand Water Strider, mille autoriteks on Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides Arhitektuuribüroo Pluss OÜ-st. Projekteerimistööd viis samuti läbi Arhitektuuribüroo Pluss OÜ.

Terminalihoone on kavandatud raudtee ja ooteplatvormide kohale ning on ühendatud galeriidega, mis tagavad reisijatele nii suurepärased vaated kui ka mugavuse halbade ilmastikutingimuste korral. Hoones on lahendatud klassikalised terminali kasutusvajadused nagu ooteruumid, piletikassa ja toitlustus. Terminali on planeeritud 90 istekohaga ootesaal, samuti kohvik, infopunktid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud ruumid. Terminali lähiümbrusesse jäävad teed, platsid ja haljastus võtavad enda alla keskeltläbi 6 hektari suuruse maa-ala.

Reisiterminali ala sisaldab ka peatusi erinevatele bussidele, jalgrataste parkimist, taksokohti, parklat 150 sõiduautole. Samuti elektriautode laadimisvõimekusega kohad ning ühendused kergliikluse jaoks.

Rail Baltica kohalikud peatused annavad rahvusvahelisele raudteele laiema kasutusvõimaluse. Kava kohaselt saab Eesti trassiosal olema kaksteist kohalikku peatust. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob suurtes keskustes asuvad töökohad kodule lähemale. 

Ülemiste reisiterminal Linda
Pärnu reisiterminal
Rapla jaam

Projekti kaasrahastab Euroopa Liit ning projekti abikõlblik kogumaksumus on 65 035 294,00 eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetuse määr on 85% (s.o maksimaalselt 55 280 000,00 eurot) ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 15% (s.o minimaalselt 9 755 294,00 eurot).