05.09.2014
Sel nädalal, 25.-26. augustil Tallinnas toimunud Rail Balticu seminaril vahetasid kogemusi raudteede planeerimise ja ehituse eksperdid ning Eestis Rail Balticut ettevalmistav meeskond. Peamised teemad olid seotud raudtee eelprojekti koostamisega, millega esmajärjekorras alustatakse Lõuna-Pärnumaal. Samuti arutati keskkonnamõjude hindamisega seonduvaid erinevaid Euroopa praktikaid.
Eesti planeerimis- ja projekteerimismeeskonna töökohtumisel osalesid Leedu, Suurbritannia ning Rootsi eksperdid, kellel on pikaajaline kogemus erinevate Euroopa suurte raudteeprojektide läbiviimisel. Eksperdid arutasid erinevad tehnilisi lahendusi, mida plaanitakse ka kasutada Rail Balticu raudteel (mulded, sillad, kuivendused jms).
Projektimeeskonna Eesti-poolne tehniline konsultant Mikk Reier selgitas, et ühelt poolt on 1435 millimeetri laiuse raudtee ehitamise kogemus uus, kuna viimati ehitati siinmail suuremahulisi uusi raudteeühendusi 1970ndatel aastatel. Samas on tegemist tavapärase kiire raudteega, mille sarnaseid on nii meie lähinaabruses Skandinaavias kui ülejäänud Euroopas palju ehitatud. “Seetõttu olemegi oma meeskonda kaasanud rahvusvahelised eksperdid, kellel on selliste projektide läbitegemise kogemus juba olemas. Eesti jaoks on projekt uudne eelkõige seetõttu, et raudteed planeerides ja ehitades tuleb arvestada kaasaegsele kiirele raudteele kehtivate ohutusnõuete ja tehniliste standarditega,” lisas Reier.
Töökohtumisel osalesid Rail Balticu raudtee ehituse maakonnaplaneeringute koostamise ning eelprojekteerimist läbiviivate ettevõtete Reaalprojekt, Hendrikson&Ko ja Kelprojektas eksperdid ning koostööpartnerid rahvusvahelisest ettevõttest WSP Sweden, samuti projektiga seotud Tehnilise Järelevalve Ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötajad.
Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.
