27.05.2015
Rail Balticuga ristuvate teede ehituseks läheb Raplamaal vaja umbes sada tuhat kuupmeetrit kohalikku lubjakivikillustikku – see oli üks paljudest tõsiasjust, mis toodi välja Pärnus peetud Balti ehitusmaavarade kaevandajate foorumil.
„Lähiaastate suurimaks taristuprojektiks Baltikumis saab olema Rail Balticu ehitus, mille ettevalmistustööd juba käivad. Samuti on algamas uus Euroopa Liidu finantseerimis-periood, mille raames finantseeritakse palju ka kohaliku tähtsusega objekte. Kõik need ehitusobjektid nõuavad suures koguses ehitusmaterjale. Samal ajal on Eestis teravalt tõstatunud just ehituse ja materjalide kvaliteediga seotud küsimused,” selgitatakse Balti ehitusmaavarade foorumi korraldamise vajadust. Eesti, Läti ja Leedu mäeinsenere, mäetööde juhte, tee-ehitajaid, ehitusmaterjalide tootjaid jt kokku toonud foorum peeti 13.-15. mail Pärnus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel tõi foorumil peetud ettekandes välja ka selle, et raudtee-ehituseks vajalike maavarade kvaliteet peab olema väga hea. Näiteks kasutatavas liivas tohib olla vaid üks protsent orgaanikat ja kaks protsenti lahustuvaid sooli.
Vajamineva maavara kogus kindlas kohas sõltub ka maastikust.
„Näiteks Nabala on väga hea tasane ala ehituseks,” märkis Moppel. Samal ajal on Nabalasse äsja loodud looduskaitseala tõttu sinna raudtee rajamine välistatud.
Moppel nimetas, et Rail Balticuga seoses on läbi viidud eluslooduse uuringud.
Üheks kõige kriitilisemaks kohaks Rail Balticu ehitusel nimetas Moppel Rääma raba Pärnumaal.
Raplamaal läheb Rail Balticuga ristuvate teede ümberehituseks vaja umbes sada tuhat kuupmeetrit lubjakivikillustikku, sama palju Harjumaal, kuid Pärnumaal umbes kolmveerandi võrra rohkem, sest seal on ka trass pikem. Liiva ja kruusa läheb Raplamaal vaja neli miljonit kuupmeetrit. Lisaks kohalikele maavaradele tuleb raudtee muldkeha ballastiks välismaalt sisse tuua sadu tuhandeid kuupmeetreid graniitkillustikku.
Moppel lisas, et nad teevad praegu koostööd ka Eesti Energiaga, et uurida põlevkivi aheraine kasutamise võimalusi raudtee muldkeha teatud kihtides.
Kas Eestis tuleb Rail Balticu tõttu avada ka uusi kaevandusi, seda projekti vedajad praegu öelda ei oska, sest enne tuleb lõplikult paika saada trass, koostada eelprojekt ja läbi viia varustuskindluse uuring.
Praeguste plaanide kohaselt tegeldakse Rail Balticu detailse planeerimisega aastail 2017-2018, ehituseks vajaliku maa omandamisega 2016-2018 ning ehitatakse 2019-2025.
Allikas: Raplamaa Sõnumid, 27.05.2015
