01.04.2015
Rahvusvahelisel konverentsil „Rail Baltic – arengu vedur” rõhutati kiirraudtee olulisust ja tutvustati atraktiivseid võimalusi kujundada raudteeterminali ümbrusest linna oluline sõlmpunkt.
Tallinnas Arhitektuurimuuseumis möödunud reedel peetud konverentsil osalesid linnaruumi planeerijad, arhitektid, ettevõtjad, teadlased ja eksperdid Eestist, Rootsist ja Hollandist.
Hollandi linnaplaneerimise ja arhitektuuriekspert Ton Venhoeven ütles, et Rail Baltic on Eestile väga oluline. „Mis oleks alternatiiv?” küsis ta. „Isoleerida end kogu maailmast?”
Venhoeven rääkis, et raudteeühendusi arendatakse praegu igal pool, lisaks Euroopale aktiivselt ka Aasias.
„Eesti otsustada on, kas olla selles võrgustikus osaline või jääda sellest kõrvale. Mõelda tuleb suurelt, mitte ainult kohaliku transpordi plaanilt. Rongiterminali ümbrusest peab kujunema üks linna olulisi sõlmpunkte, kuhu koondub nii äri,
kaubandus kui ka teenindus. Selles keskuses tuleb juba varakult mõelda mitmetasandiliselt – orienteeruda suuresti jalakäijatele, lahendada eos parkimisküsimused.”
Mitu väliseksperti rõhutasid jalakäijate ja jalgratturite hea ligipääsu tähtsust raudteeterminalile.
Tallinnas on Rail Balticu raudtee-terminal planeeritud Ülemistele. Aet Ader Eesti Arhitektide Liidust küsis, miks ei võiks Rail Baltic viia Balti jaama.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd vastas, et Rail Baltic on siiski rahvusvaheline projekt ja terminalist peavad võimalikult paljud inimesed pääsema rongile. Kui vaadata Harjumaad tervikuna, bussiliiklust, lennujaama, on Ülemiste tema sõnul parim paik ja Balti jaam jääb pigem osaks Tallinna transpordivõrgustikust.
Vahur Tõnissoo kodanikuühendu-sest Avalikult Rail Balticust (ARB) tõdes, et temale jäi konverentsi eesmärk arusaamatuks. „Tundub, et tegemist oli Euroopa rahastamisega kaasneva kohustusliku konverentsiga, mis tuli ära teha.”
Priit Humal ARB-ist siiski leidis ettekannetest olulisi mõtteid. Asjalik tundus välisekspertide jutust talle näiteks see, et raudteed tehti ikkagi selleks, et kohalikud inimesed saaksid tööle ja tagasi, et kohapeal liiklust korraldada. „Isegi massilisest kaubaveost ei olnud seal juttu, eelkõige nad rääkisid kohalikust transpordist,” ütles Humal.
Samas paistis talle silma see, et välisesinejad näitasid väga kalleid lahendusi. „Üks teema, millele nad keskendusid, oli, kuidas teha raudteed inimestele vastuvõetavamaks. Neid lahendusi on küll ilus piltide peal vaadata, aga need on nii kallid, et meil neid iial keegi ei tee,” ütles Humal.
Näiteks leidsid esinejad, et isegi raudtee postidele tõstmine on vilets lahendus ja eilne päev ja pakkusid endi sõnul palju paremaid – olid rajanud liumägesid raudtee peale, rohealasid ja ühes kohas läks lausa linnaosa raudteest üle, tõi Humal näiteid.
Allikas: Raplamaa Sõnumid, 01.04.2015
