Raplamaa Sõnumid: Soome kogemus: kiirraudteega jäid rahule ka need, kes pidid kodust loobuma

Soomlastele meeldib nende uus kiirraudtee, sest sellel sõidavad ka kohalikud rongid, peatusi on piisavalt ning ehitusele ette jäänud kodude omanikele maksti soliidset hüvitist, kogesid Soomes raudteeplaneerimise õppereisil käinud Raplamaa vallajuhid.
Omavalitsusjuhid käisid eelmisel nädalal Rail Balticu maakonnaplaneeringute õppereisil Soomes, tutvumas Kerava-Lahti kiirraudteega. Õppereisi korraldas ja rahastas tehnilise järelevalve amet, kes veab ka Rail Balticu projekti.

Osalesid nende Harju-, Rapla- ja Pärnumaa omavalitsuste juhid, mille territooriumi planeeritav Rail Balticu raudteetrass läbib. Omavalitsusjuhid kohtusid Mäntsäläs ja Lahtis omavalitsuste esindajatega ning Helsingis Soome transpordiameti töötajatega, kes rääkisid 2006. aastal valminud Kerava-Lahti raudtee planeerimisest, projekteerimisest, keskkonnamõju hindamisest, maade võõrandamisest, ehitamisest, omavalitsuste ja elanike kaasamisest jne.

Soomlased tunnistasid, et neil tuli ette ka probleeme, eriti alguses, kuid need õnnestus lahendada ja nüüd on kõik uue raudtee üle õnnelikud. Rongipeatuste ümbruses hakkas rahvaarv kasvama ja ettevõtlus arenema. Helsingist saja kilomeetri kaugusele jäävast Lahti linnast pääseb uut raudteed mööda pealinna kolmveerand tunniga.

Nii Soome omavalitsuste kui ka transpordiameti esindajad kinnitasid, et rahule jäid ka need, kes kaotasid raudtee-ehituse tõttu oma kodud, sest nende eest maksti korralikku kompensatsiooni. Raudtee tõttu võõrandatud 27 kodu omanikele maksti summa, mille eest nad said soetada samaväärse kodu mujale.

Põllumajandusettevõtetel, kelle maid raudtee tükeldas, oli võimalik vahetada maa ühele poole raudteed.

Raudtee kulgeb kohati lendorava elupaikade läheduses ja läbib mõnda Natura-ala tükki, kuid ka looduskaitsjatega jõuti kokkuleppele ja kaheksa aastat hiljem tõdevad soomlased, et loodus pole kahju saanud.

Kerava-Lahti raudtee on 75 kilomeetri pikkune, millest uut raudteed rajati 64 kilomeetrit. Rong sõidab seal kuni 220 kilomeetrit tunnis. 80 protsendi ulatuses ehitati
see Helsingi-Lahti kiirmaanteega samasse koridori. Ka see on soomlaste hinnangul hea, säästab keskkonda ja aitab kulusid kokku hoida.

Raudtee planeerimisega seotud algsed probleemid tulenesid soomlaste sõnul aga sellest, et esimeses etapis ei kaasanud ega informeerinud nad avalikkust piisavalt.

Inimeste huvides

Õppereisil osalenud Rapla vallavolikogu esimees Tarmo Lukk tõdeb, et eestlastel oleks Rail Balticut planeerides soomlastelt mõndagi õppida. „Tundub, et esimesel etapil põrkasid nad kokku nendesamade probleemidega, mille otsas meie praegu oleme. Aga nad lahendasid need mõistlikult,” ütleb Lukk.

„Esimene elementaarne asi on see, et me ei peaks hoidma kinni kompensatsioonimehhanismi. Soomlaste esimene sõnum oli ju see, et raudtee tegi kõiki õnnelikuks. Ühed nägid raudteest tulu, nende õnn seisnes selles. Teistele oli raudtee teatud mõttes probleem, aga tänu kompensatsioonimehhanismile leidsid nad endale vastuvõetava lahenduse. See on ju kõige olulisem asi, millest meil ei ole seni midagi räägitud. Me ei saa inimestest üle sõita.”

Lukk kiidab ka seda, et soomlased olid pragmaatilised, valisid üsna sirge trassi ja leidsid sealjuures ka loodusväärtuste teemale lahenduse.

Samuti läbib sealne trass mitmeid tundliku põhjavee-režiimiga alasid. Aga tänapäeva tehnoloogia võimaldab ehitada teid põhjavett kahjustamata ja kaheksa aasta jooksul ei olegi põhjavesi kannatanud, märgib Lukk.

„Need, keda raudtee Helsingiga ühendab, võitsid sellest,” tõdeb Rapla vallavanem Ilvi Pere. „Elanike arv hakkas kasvama, lisandus uusi ettevõtteid. Raplamaa võidab ainult siis, kui saame peatuse ja kui sellelsamal raudteel sõidab ka regionaalne rong.” Pere lisab, et kui meil väidetakse, et kiirrongiliikluse puhul on ebaotstarbekas teha peatusi 50-kilomeetriste vahemaade tagant, siis Kerava-Lahti raudteel sellised peatused on ja seda ikka lähtuvalt reisijate huvidest.

„Sõitsime Lahtist Helsingisse rongiga, mille kiirus oli 190-200 kilomeetrit tunnis,” märgib ta.

Tehnoloogia ja peatused

Raikküla vallavolikogu esimees Anne Kalf ütleb, et ta mõistis sellel reisil, et Soomes oli tähelepanu pööratud inimesele: kom-pensatsioonisüsteem oli enne paigas, suhtlemine inimestega avatud.

„Kuigi ka seal kumas läbi mõte, et kui algul oli teavitustöö ja suhtlemine inimestega tagasihoidlik, ilmnes teatavat vastasseisu,” märgib Kalf.

Ta toob välja ka selle, et Soomes ei saanud looduskaitsealad, loomade-lindude elupaigad, põhjavesi, Natura alad raudtee-ehitusele takistuseks – põhitähelepanu oli majanduslikul poolel ja inimeste vajadustel. Inimeste huvidega arvestamisest andis tema sõnul märku ka see, et põllumajandusettevõtted said seal maa ühele poole raudteed vahetada.

Kalf tõdeb, et Eestis on inimeste hulgas liikunud müüt, et kinnisvarahind raudtee tõttu langeb, Mäntsäläs oli aga näha hoopis vastupidist efekti – elanike arv kasvas, töökohti tuli juurde, kinnisvarahinnad tõusid. Ta tõdeb, et Eestis tundub keskkonnaministeeriumi ja muinsuskaitseameti tegevus muutuvat majanduse arengule takistuseks.

Kalf nimetab tehnoloogiaid, mida õppereisil tutvustati, mis on tänapäeval olemas nii põhjavee kaitseks, müra tõkestamiseks kui ka soistel pindadel ehitamiseks.

„Olen seda meelt, et Raplas peab kindlasti peatus olema,” lisab ta.

Järvakandi vallavolikogu esimehe Marko Matsoni sõnul üllatas teda Soome puhul see, kui lihtne on vajaduse korral teha projektis muudatusi ja kuidas kõik tegutsevad ühise ja ülla eesmärgi nimel. „Kõik mõtlevad sellele, kuidas asi ära teha ja võimalikult hästi – meil paraku vaieldakse ja loobitakse vaid kaikaid kodaratesse,” tõdeb ta.

Matson sai enda sõnul kinnitust Rail Balticu projekti vajalikkuse ja kasulikkuse kohta, kui see tuleb koos peatustega.

„Selge on see, et ilma reisirongi ja kaubarongi peatusteta maakonnas on see projekt mõttetu. Siinkohal mõtlen ikka kolme peatust – Kohila, Rapla, Järvakandi,” lisab ta.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 17.12.14