07.02.2019
Rail Baltica rajamiseks vajaliku maa omandamise läbirääkimised jõuavad selle aasta esimeses pooles Harjumaal Saku valda, Raplamaal Rapla ja Kehtna valda ning Pärnumaal Põhja-Pärnumaa valda. Juba eelmise aasta teises pooles alustati läbirääkimisi Raplamaal Kohila vallas. Paljude maaomanikeni jõutakse küll alles järgmisel või ülejärgmisel aastal, pärast raudtee põhiprojekti valmimist.
Praeguseks on olemas kokkulepped maa omandamiseks kuue kinnisasja omanikuga, neli neist on Kohila vallas asuvad kinnistud ning kaks kokkulepet on sõlmitud Harjumaal, kus maad ostetakse Ülemiste reisiterminali ja Ülemiste hooldusdepoo rajamise tarbeks.
Riigil on plaanis omandada äralõikeid 619 eraomandis kinnisasjast, kokku 565 hektarit maad. Valdavalt on plaanis osta väiksemaid äralõikeid, aga kui omanikule jääks alles väike ja iseseisva kasutuseta maatükk, omandatakse ka see osa. Eraomanikele kuuluvatest kinnistutest 454 on maatulundusmaa otstarbega, mis on valdavalt põllu- või metsamajanduslikus kasutuses. 82 kinnistut on elamumaa otstarbega, valdavalt ehitisteta krundid ning 28 kinnistut on otstarbelt transpordimaad, 25 tootmismaad ja ülejäänud muu sihtotstarbega maad.
Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinali sõnul on riik võtnud asjaajamise suuresti enda kanda. “Maaomanik saab teate, et kinnisasja soovitakse avalikes huvides omandada koos pakkumusega ning üldjuhul käib kogu protsess omaniku ja Maa-ameti vahel,” selgitas Merje Krinal. “Amet tegeleb kinnisasja hindamisega, metsa inventeerimisega, teeb maakorraldustoiminguid ning peab vajadusel läbirääkimisi teiste riigiasutustega,” lisas Merje Krinal.
Maa omandamisel makstakse omanikule kokkuleppe korral motivatsioonitasu, mis on tavaliselt 20 protsenti tasust. Kui äralõike või kinnistu väärtus jääb alla 5130 euro, makstakse tasu alampiiri, mis on 0,8 kordne keskmine brutokuupalk, hetkel 1026 eurot. Kui maaomanik soovib kindlasti hüvitust maana, siis pakutakse ka kinnisasja vahetamist riigile kuuluva kinnisasjaga või maakorraldust ehk piiride muutmist, kuid mõlemal puhul on eelduseks, et riigil on olemas samas piirkonnas võrdväärset maad, mida vahetamiseks või maakorralduseks pakkuda. Kui maaomanik on teinud lageraie, siis maad vahetada ei saa.
Rail Baltica on kiire, turvaline ja keskkonnasõbralik raudtee, mis ühendab Eesti lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav raudtee võimaldab reisijatele liikumiskiiruse kuni 240 km/h (projektkiirus 249km/h) ning kaubarongidele kuni 120 km/h.
Maade omandamise protsessi kirjeldavad videod:
Maa omandamine ja vahetamine
Katastri toimingud ja piiride kindlakstegemine
Maakorraldus. Kinnisasjade osade vahetamine ja piiri muutmine
