Mitu aastat kestnud ettevalmistuste jooksul on tehtud vigu, mille tulemusel on võinud jääda mulje, nagu Rail Balticu kohta käiv informatsioon ei oleks avalik. Ometi on tänasel päeval lugematu arv dokumente kõigile kättesaadavad, kirjutab Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave.
Mul on hea meel lugeda hiljutisele Rail Balticu seaduse tühistamist nõudvale avaldusele allakirjutanud Jaak Jõerüüdi kinnitust, et ta tahab Eestile kasulikku ja head raudteed.
Ma võin kinnitada, et see on ka kõigi nende sadade inimeste siiras soov, kes Rail Balticu planeerimise ja ehitamisega kaudsemalt ja lähemalt seotud on.
Pärast kaks päeva kestnud rahvusvahelist konverentsi Rail Baltica Global Forum, kus olid kohal erinevate elualade esindajad Euroopa Komisjoni ametnikest raudtee elektrifitseerimisele spetsialiseerunud ettevõtjateni välja, tahaks ma haarata heast võimalusest avada teemat projekti väidetava läbipaistmatuse teemal.
Jah, projekti mitu aastat kestnud ettevalmistuste jooksul on tehtud vigu, mille tulemusena on võinud jääda mulje, nagu Rail Balticu kohta käiv informatsioon ei oleks avalik. Ometi on tänasel päeval lugematu arv dokumente kõigile kättesaadavad.
Rail Balticu kohta leiab päevakajalisemat informatsiooni näiteks Rail Baltic Estonia kodulehelt, kust huvilised leiavad vastused sageli esinevatele küsimustele, samuti informatsiooni trassikoridori kohta, rohkelt juba ilmunud temaatilisi artikleid ja uudiseid, erinevaid analüüse, sh tasuvus- ja riskianalüüsi jne. Samuti on endiselt toimiv maakonnaplaneeringute jaoks spetsiaalselt loodud lehekülg, kus on koos kõikide lisadega üleval nii sadade lehekülgede kaupa keskkonnamõjude strateegilise analüüsi dokumente koos avalike arutelude dokumentidega, samuti planeeritud jätkutegevustega, detail- ja maakonnaplaneeringud jne. Tervikprojekti kohta käiv teave on väljas leheküljel www.railbaltica.org. Julgustan neid kanaleid kasutama.
Maakonnaplaneeringute koostamise ajal toimus kolmes raudteetrassi maakonnas kokku 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 inimest. Ära kuulati kõik kohalikud omavalitsused ja kohale saabunud inimesed. Lõplik raudteetrass sündis keskkonna ja meie inimeste huve arvestades lugematute kompromisside tulemusena. Joon on väga kaugel joonlauaga tõmmatust. Selles saab igaüks veenduda, kui kaardil kulgevat joont suuremas mõõtkavas vaatab. Nimetatu on hõlpsasti leitav Maa-ameti kodulehelt rubriigist «Kiirelt kätte» – «Rail Baltic».
Viie miljardi euro suuruse rahvusvahelise taristuinvesteeringu planeerimine on nüansirikas protsess, mille juures tekib üüratutes kogustes dokumentatsiooni. Kõiki planeerimisel vajalikke dokumente ei saa õiglase hankeprotsessi huvides avalikult internetiavarustesse üles riputada. Lisaks hakkab uus raudtee konkureerima teiste transpordiliikide ja ettevõtetega, mis tähendab, et näiteks äriplaanis, mida koostama hakatakse, on osi, mis ei saa olla avalikud. Kuid need on vaid üksikud erandid.
Rail Baltic on projekt, mis on juba iseenesest avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Me ei taha ega saa endale lubada suhtumist, kus põhjendamatult teavet jagamatuna hoiame.
Riiklikku taristuprojekti ei ole tänapäeval võimalik teha hämaralt või ebaselgelt. Avatud suhtlus ja huvirühmade kaasamine peab ja hakkab toimuma igal sammul. Aktiivselt küsimusi tõstatav kodanikuühiskond on aidanud meil projekti Eestis väga põhjalikult tutvustada ja selle pea igasse kodusse viia. Teame, et Lätis ja Leedus on teadlikkus projektist tunduvalt madalam. Me ei ole teinud kõike kaugeltki mitte täiuslikult ning oleme jätkuvalt avatud meelega, kuidas teha paremini, kuidas teha nii, et võimalikud hirmud ja mured, mis uue suurobjektiga seotud on, saaksid ammendavad vastused.