Reostusuuring Muuga sadama territooriumil

Elo Rasmann, RBE keskkonnaekspert

Kavandatava Rail Baltica trassilõigu põhjapoolseim tipp ulatub Muuga sadama territooriumile, kuhu rajatakse multimodaalne kaubaterminal. Muuga sadama territooriumi pinnaseproovidest on varasemalt tuvastatud laialdane arseenireostus ja pinnasevee proovidest fluoriidide reostus. Varasemast pole aga selge, kas veereostuse allikaks on pinnas.

Kuna Rail Baltica raudtee ületab Muuga sadama territooriumi mitut kraavi ja oja, siis soovime välja selgitada, milline on veekogude hetkeseisund ning kas veekogude setetesse on ladestunud raskmetalle või saasteaineid, mille ohutustamisega tuleb ehitustööde käigus tegeleda. On ju tegemist tööstuspiirkonnaga ja täna tuleb silmitsi seista reostustega, mis on pärit aastakümnete tagusest ajast.

Näiteks raskemetallid pärinevad endise Maardu Keemiakombinaadi (1983. a-st TK Eesti Fosforiit) happetsehhist, kus valmistati püriidist väävelhapet. Püriidi põletusjäägid, mis tänapäeval klassifitseeritakse ohtlike jäätmete hulka, juhiti Kroodi ojja ning kasutati ka Kroodi oja orus täitepinnasena.

4. ja 5. septembril viisimegi läbi täiendava reostusuuringu Muuga sadamaalal, kus Kobras OÜ meeskonna juhtimisel võeti kokku 8 puuraugust pinnaseproovid ning 8 proovi kraavide/ojade setetest ja veest.

Pinnasest määratakse arseeni, tsingi, 1- ja 2-aluseliste fenoolide ja fluoriidide sisaldust ning leostuvust ning veekogude setetest lisaks eelmainitule veel vase, plii, kaadmiumi, nikli, naftasaaduste, aromaatsete-  ning polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus.