27.09.2023
Juulikuu viimasel päeval alanud ja 12 päeva väldanud rongireis viis klassiõed Maileen Muttiku ja Aveliis Kase seiklustesse, mida nad soovitavad kõigile, kes hindavad reisimise puhul ehedaid ja spontaanseid emotsioone. Ainsa etteheitena iseendale ja praktilise soovitusena teistele toovad nad esile reisi jaoks võetud liiga lühikest ajajoont.
Rongireisi mõtte said nad DiscoverEU programmi võimalusest kuuldes ja kui neil õnnestus lisaks tasuta rongipassile pälvida ka Rail Baltic Estonia reisistipendium, siis polnud enam kahtlustki – selle suve seiklus tuleb rongis.
Kontrastsed sihtkohad
Kui olla läbinisti täpne, siis mahtus reisi 12 päeva sisse koguni 8 riiki, sest seiklus algas ja lõppes Riia lennujaamas, aga Lätti sõitsid tüdrukud autoga ja lõunanaabrite juures rongiga nad kokku ei puutunud.
Lennuk viis nad Šveitsi suurimasse linna Zürichisse, mida Maileen iseloomustab sõnadega turvaline, täpne ja puhas. Arvestades reisi edasist kaootilisust oli see hea algus, sest Šveitsis ei jää ükski transpordivahend hiljaks, kõik kulgeb täpselt ja plaanikohaselt, lisaks on selles heaoluühiskonnas kõige mugavamad ja puhtamad rongid.
Zürichist edasi liiguti Lõuna-Prantsusmaale Marseille’sse. Seda nimetavad tüdrukud vastuoluliseks paigaks, kus kohtuvad lummavad loodusvaated ja räpane suurlinnaelu, aga kontrastidest hoolimata peavad mõlemad seda reisi parimaks elamuseks ja põnevaimaks paigaks. Ainult ülivõrdes hinnanguid jagub neil Calanques’i rahvuspargile, mis jääb küll linnast pisut eemale, kuid mille kohta Aveliis ütleb, et teist nii ilusat kohta vist polegi varem näinud.
Rongireisi järgmine peatus Monaco oli väike, uhke ja eristuv, nagu kirjeldab Maileen. Kui keegi plaanib rongiga Monacosse minna, siis toovad tüdrukud välja, et nende teele jäänud vaksalitest oli Monaco ainus, kuhu ei saanud jätta hoiule pagasit. Hoolimata sellest, et reisiti vaid mõõdukalt raske kandamiga, tegi palav ilm ja mitte just kõige siledam maastik selle tassimise siiski ebamugavaks.
Ööbima Euroopa kalleimasse paika siiski ei jäädud ja õhtul sõideti rongiga Sanremosse. Seda tuntud Põhja-Itaalia kuurorti peavad reisisellid oma seikluse kõige külalislahkemaks paigaks. Maileen märgib, et sellel linnal oli eriline hingamine, inimesed olid rõõmsad, tänavatel kõlas naer ja laul, kõikjal mängisid igas eas lapsed. Itaalia rongid võivad olla küll kõige vähem viisakad, seinad grafitikunstist tulvil ja saabastes jalad rongiistmetel, aga sellest hoolimata tundsid tüdrukud, et on selles riigis oodatud ja hoitud.
Kultuur ja loodus üleujutustes
Kui senine teekond kulges läbi vana Lääne-Euroopa, siis edasi liiguti Balkanile, mis ägas just sel ajahetkel rajude vihmasadude ja mastaapsete üleujutuste all. Sloveenias avastati ajalooliselt põnevat Ljubljana vanalinna, linnuseid ja teisi vaatamisväärsusi ning looduse ilu imetleti Lõuna-Euroopa kõige maalilisema järve ääres Bledis.
Edasi liiguti Spliti, mis võlus koheselt oma palmidest pikitud promenaadi ja mägedega ning Balkanimaadele pani punkti Zagreb – uhke, vana ja roheline linn abivalmite inimestega.
Kui sellega pidigi algselt noorte rongiseiklus lõppema, siis Zagrebist mõistlikul moel otse Riiga tagasi lennata ei saanud ja tüdrukutele tekkis poolkogemata 10 tundi lisaaega Norras. Rongiseiklus polnuks täielik, kui nad poleks otsustanud liikuda Oslost välja, lähedal asuvatesse väikestesse linnadesse. Reisiliste sõnul ei jää Norra rongide tase, mugavus ja keskkonnasõbralikkus Šveitsile kuidagi alla, pigem isegi vastupidi. Pärast Lõuna-Euroopa kaootilisust ja lärmakust tundus Norra rahu nagu kojujõudmine.
Esmakordselt rongireisilt naasnuna on noortel jagada hulganisti emotsioone. Maileen märgib, et kui lennuki aknast näed päikest ja pilvi, siis rongi aknast merd, mägesid, metsa ja lavendlivälju. Lisaks hindab ta seda, et rongis saab istuda üksteise vastas, paljudes rongides on mugavad lauad ja reeglina saab oma istekohas ka telefoni laadida, mis on tempoka seikluse puhul ülioluline.
Rongi soovitavad nad mõlemad reisimiseks mitmel põhjusel – see on mugavam kui lennuk või buss, vaated rongiaknast on justkui televiisorist ja viimaks on tegu ka kõige keskkonnasõbralikuma transpordiviisiga.
