29.07.2024
Elo Rasmann, keskkonnaekspert
Raudtee ehitamine tähendab, et ehitusaluse maa sihtotstarve muutub – seal kus varem oli põld või mets, saab tulevikus olema raudtee ehk teemaa. Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanded näevad ette meetmeid, mida rakendada, et raudtee (sh selle ehitamise) mõju leevendada. Üheks selliseks meetmeks on ehitusele ettejäävate kuklaste kuhikpesade ümberkolimine.
Kuklased on sipelgalaste sugukonda kuuluv perekond (Formica). Eestis elab teadaolevalt 7 liiki kuklaseid, kellest kõik kuuluvad III kategooria kaitsealuste liikide nimekirja. On teada kuklaste elupaiga eelistused, kuid puudub ülevaade, kus täpselt asuvad nende pesad.
Seega tuleb ülalnimetatud KMH nõude täitmiseks esmalt tuvastada kui palju kuklasepesi Rail Baltica (RB) trassikoridoris asub. Kuklasepesade kaardistamist tehakse juhendi järgi, mis näeb ette RB raadamisala läbimist ning tähelepanelikku pesade otsimist. Liikudes tuleb jälgida u 10 meetri laiust ala enda ümber. Igal kaardistamisel osaleb kaks inimest, kes liiguvad paralleelselt.
2024. aasta suvel on sellisel viisil kaardistatud rohkem kui 20 kilomeetrit raudteekoridori, peamiselt Raplamaal. Kokku oleme leidnud ligi kolmkümmend kuklasepesa – millest mõni on väike, mõni hästi suur, mõni kõrge, teine jälle madal, mõni kännu sees või puu jalamil, mõni lageda peal, osad RB trassi raadamisalast väljas, enamik aga sees. Kaardistamise eesmärgil metsas müttamist jagub veel Iklani välja.
Kui kuklasepesad saavad RB trassi ulatuses kaardistatud, tuleb korraldada nende ümberkolimine.
