Tramm Tallinna lennujaama – tegelikult Rail Balticu esimene käegakatsutav tulemus

30. augusti võib pidada uueks ajajärguks trammiliikluses. Ülemiste jaama ja Tallinna Lennart Meri rahvusvahelise lennujaama vaheline trammiliin loob ühenduste seisukohast kahtlemata täiesti uue kvaliteedi. 85% sellest uuest lõigust rahastas Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) ning seda Rail Balticu raudteeprojekti rahast. See on Rail Balticu projekti esimene käegakatsutav tulemus!

Kindlasti tekib küsimus, miks kolme Balti riiki muu Euroopaga ühendav raudteeprojekt pöörab tähelepanu ühe linnasisese ühistranspordiliigi arendamisele? Selgitan natuke selle otsuse ning Tallinna trammiliinide pikendamise tagamaid.

Käesoleva aasta 24. augustil tähistas regulaarne trammiliiklus Tallinnas oma 129 sünnipäeva. 1888. aastal tehti otsus trammiteede arendamiseks eelkõige tänu Tallinna eeslinnade kiirele kasvule, mis sai hoo sisse transpordi ja kaubanduse kiire arenguga. Tööstusettevõtete rajamine nõudis tööjõudu, kes aga omakorda majutus peamiselt toonastes eeslinnades. Tänased otsused trammiteede arendamiseks tulenevad sarnastest tingimustest – transpordivajaduse kasvust – neist on olnud ajendatud ka alates 1994. aastast tehtud otsused Rail Balticu arendamiseks. Isiklike sõiduvahendite kasutamise kõrval on ühistranspordi osatähtsuse kasvatamine nii linnasiseselt kui linnade, piirkondade ja riikide vahel oluline eelkõige parema eluruumi saavutamiseks. Samamoodi on tähtsad kiiremad ühendused, olgu need siis kodu ja töökoha või lasteaia ja huviringi vahel.

Euroopa Ühendamise Rahastu on vahend üle-euroopalise transpordipoliitika elluviimiseks. See tähendab, et erinevad transpordiühendusi on võimalik liigitada Euroopa mõistes tähtsamateks ja vähem tähtsateks, olulisemaid keskusi ühendavateks ning neid “toitvateks” ühendusteks; põhivõrguks ja üldvõrguks ning kohaliku tähtsusega ühendusteks. Ühtlasi on viimati 2013. aastal Euroopa seadusandluses ära defineeritud üle-euroopaliste transpordikoridoride süsteem.

Üks sellistest transpordikoridoridest läbib ka kolme Balti riiki ning seda nimetatakse Põhjamere-Läänemere transpordikoridoriks. Eestis kuuluvad sinna nii Raplat ja Pärnut läbiv Rail Balticu raudtee kui Via Baltica maantee, mis mõlemad ühendavad Soomet, meid ning Lätit ja Leedut läbi Poola Põhjamere sadamatega. Lisaks teedele ja raudteedele kuuluvad meie koridori Eestis ka Tallinna sadamad (Muuga ning Vanasadam) kui ka Tallinna lennujaam, mida nimetatakse linnatranspordisõlmedeks (urban nodes). Sellised sõlmed on üle-euroopalises transpordivõrgus liikuvate reisijate ja seal veetavate veoste lähtepunktid või lõppsihtkohad, aga ka eri transpordiliikide sisesed või vahelised üleminekupunktid.

Just siin tulebki mängu Tallinna trammiteede arendamine Rail Balticu projekti kontekstis. Tallinna lennujaama läbis 2016. aastal 2,2 miljonit reisijat, käesoleva aasta esimese seitsme kuuga kasvas lennureisijate arv võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 16,8%! See võimaldab eeldada märgatavat kasvu ka aasta kokkuvõttes. Tavapärane liikumisviis lennujaamast Tallinna kesklinna või kaugematesse linnaosadesse on siiani toimunud kas isikliku auto, takso või bussiga. Nüüdsest on seda võimalik teha kiiremini ja keskkonnasõbralikumalt, kasutades trammi. Regulaarne trammiliiklus enam kui 200 reisijat mahutavate sõidukitega tagab selle, et taksojärjekorrad lennujaamas on edaspidi möödanik, lihtsamaks muutub ka isikliku auto eelistajate elu, kuna vabaneb hulgaliselt parkimiskohti.

Uus trammitee on ka esimene samm Rail Balticu Ülemiste rongiterminali ehitamise teel. Teatavasti saab Rail Balticul liikuvate reisirongide lõppjaamaks olema Tallinn-Ülemiste, olemasoleval, vana laiusega raudteel liikuvad rongid suunduvad aga jätkuvalt edasi ka Balti jaama. Uus trammitee “toidab” seega nii Tallinna lennujaama kui Rail Balticu terminali, ühendades need otse Tallinna kesklinna ja seal asuvate sihtpunktide vahel. Tallinna 4. trammiliin, mis lennujaama ühendama hakkab, viib kesklinnast edasi Tondile, Kopli või Kadrioru suuna trammile on jätkuvalt võimalik ümber istuda Hobujaama peatuses, bussidele aga paljudes kohtades üle Tallinna.

Linnatranspordisõlmedest on hetkel veel hea trammiühenduseta Tallinna Vanasadam. Praktliliselt on ühendus küll olemas, trammiliinile nr 2 on võimalik sadama piirkonnas istuda nii Mere puiesteel kui ka Narva maanteel, kuid kindlasti pole need parimad ühendused. Veel sel aastal asume Rail Balticu projekti raames uurima, kuidas parimal viisil ühendada trammiliiklusega Ülemiste terminal ja Vanasadam. Uuringutele järgneks projekteerimise ja ehituse faas. Nende tööde lõppedes on omavahel ühendatud kõik kolm Tallinna linnas asuvat Euroopa tähtsusega transpordi sõlmpunkti, lisaks Tallinn-Ülemistele ja Tallinna lennujaamale ka aastas 10 miljonit reisijat teenindav Vanasadam.

Sarnast teed liiguvad ka meie naabrid – Riias läheb Rail Balticu projektis esmajärjekorras ehitamisele Riia vanalinnas asuvat raudteejaama ning äärelinnas asuvat lennujaama ühendav raudtee, Kaunases on tähtsal kohal aga raudteejaama ning Palemonases asuvat lennujaama ühendava raudtee ehitamine. Ka Kaunase ja Vilniuse vaheline Rail Balticu lõik hakkab endist ja praegust pealinna ühendama läbi Vilniuse lennujaama peatuse.

Tallinna trammiiikluse areng on viimastel aastatel olnud tormiline, trammitaristu rekonstrueerimine nii Suur-Paala, Tondi, Kadrioru kui Kopli suundadel, mõlema trammidepoo ümberehitamine, uue trammitee lõigu rajamine Ülemiste jaamani ning sealt edasi lennujaamani on kõik toimunud viimase viie aasta jooksul. Lisaks 20 uue trammi ostmine, vanade KT-4 ning KT-6 tüüpi trammide rekonstrueerimine, retrotrammide ehitamine, kõik see toob kaasa trammiliikluse ning kogu ühistranspordisüsteemi kõrgema kvaliteedi ning peegeldub kindlasti ka suuremas ühistranspordi kasutajate arvus. Linna ja riigi koostöö ning kohaliku raha kõrval investeeringuteks Euroopa toetusraha kasutamine annab tulemused, millesarnaseid ootame ka Rail Balticu edasisest ehitamisest.

Kristjan Kaunissaare
Rail Baltica projekti koordinaator

Artikkel ilmus esmakordselt 2017. aasta 1. septembril EPL/Delfi veebis.