Tulevase Rail Baltica trassi lõigul asustati ümber 2 kuklasepesa

Elo Rasmann, RBE keskkonnaekspert

Eestis elab 54 liiki sipelgaid, kellest tuntumad on männikutes ja teistes okasmetsades elavad ning pesakuhilaid ehitavad punase-mustakirjud kuklased (perekond Formica). Eestis on teadaolevalt 7 liiki kuklaseid, kellest kõik kuuluvad III kategooria kaitsealuste liikide nimekirja. Rail Baltica põhitrassi ehitustöödega alustamiseks tuleb kõik trassile jäävad pesakuhilad ümber asustada.

Põhitrassi ehituse ettevalmistustööde käigus leidis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kuklasepesad Harjumaal Saustinõmme viadukti ning Raplamaal Kalevi ökodukti lähistelt.

Rail Baltic Estonia keskkonnaeksperdid kolisid kuklasepesad ümber möödunud nädalal, lähtudes Keskkonnaameti poolt väljastatud „Kuklasperede ümberasustamise juhendist“. Juhendis on kirjeldatud kuklasperede ümberasustamise vajadus, vajalikud eeltööd, kolimiseks sobivad ajad ja tegevuste kirjeldused.

Pesakuhilat teisaldades on oluline jälgida, et võetaks kaasa kõik sipelgate varuisendid ja emad, keda võib olla pesas sadu. Kui osa neist maha jääb, hakkab pesa taas vanasse kohta kerkima. Ümberasustatava kuklasepere uus asukoht peab olema vanast asukohast vähemalt 500 meetri kaugusel kohas, mille lähiümbruses pole teisi sipelgapesi. Kuklastele sobivad parasniisked ja kuivemad metsakooslused, kus ei ole karta üleujutusi. Ümberasustamiseks sobivad hästi mittemetsamaadele (põllud, mitmesugused karjäärid jms. alad) rajatud metsakultuurid, kus kuhilpesi moodustavad kuklasepered üldjuhul täielikult puuduvad. Metsaosas peab olema häilusid ehk väikeseid lagendikke, kuhu asetatud kuklase pesakuhil saab päevas vähemalt paar tundi päikesepaistet. Hea oleks, kui metsakoosluses on ka nooremaid või keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks.

Kuklased on kõigusoojased loomad, ehk nende elutegevuse aktiivsus sõltub välistemperatuurist, mis seab pesade ümberasustamisele teatud tingimused ja piirangud. Parim aeg kuklaseperede kolimiseks on varakevadel, n-ö kuklaseperede “soojatuuma” ajal. Heitliku kevade puhul toimub selliseid „soojatuuma“ episoode näiliselt mitmel korral, sest öiste miinuskraadide perioodil kolivad kuklased tagasi pesakuhila maa-alustesse kambritesse, kust soojemate ilmadega taas pesale koonduda. Tavaliselt on soojatuuma hetk aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe pärast lume sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale.

Juhul kui eelkirjeldatud “soojatuuma” perioodil mingil põhjusel kuklasepere ümberasustamist teostada pole võimalik, tuleb seda teha ca kuu aega hiljem – mais, siis kui kevadel emasipelgate esimestest munakurnadest arenenud nukud oma arenemise lõpetavad ja on algamas emas- ja isassipelgate nukkudest koorumine.

Kuklaseperede ümberasustamisega tuleb alustada varahommikul ja valida selleks tööks selge päikesepaisteline ilm. Kui transport läheb kiiresti, võib sipelgapesa lükata suurde prügikotti. Aeglasemaks transpordiks on sobilik mõni kindlalt suletav kast või tünn. Pesa ümberkolimiseks tuleb pesa ülemine pool kühvlitega kottidesse kühveldada, kotid nummerdada ja autosse laadida. Kaasa tuleb võtta mitte ainult pesa maapealne osa koos sipelgatega, vaid ka muld ja liiv selle alt ning kõrvalt – sealgi asuvad sipelgakäigud ja sipelgad. See materjal viiakse eelnevalt väljavalitud metsaosasse. Kuklaseperele määratud asukoht peaks olema kuiv ja võimaluse piires sarnanema pesakuhila endise asukohaga.

Enne pesamaterjali maha kallamist tuleb pesale teha alus, milleks sobivad jämedad puuoksad ja muu kuivem puumaterjal. Hästi sobib kuklasepesa aluseks ka vana känd, milles puudub teine sipelgapere. Sellele pesaalusele (või vanale kännule) kottides olev pesamaterjal kallataksegi. Pesamaterjal kallatakse uude asupaika vastupidises järjestuses kottide täitmisele ümberasustamisele kuulunud kohast.

Ümberasustatud kuklaseperele tuleks vahetult pärast “ümberasustamise protseduuri” lõpetamist anda mõnisada gramm suhkrut, mis tuleb niisutatult panna vahetult pesakuhila juurde, näiteks suuremate puukooretükkide vahele.

Rail Baltic Estonia keskkonnaekspertide poolt ümberasustatud kuklasepered leidsid uued pesakohad raudtee ökoduktide lähistele, mändide alla aladele, mis asuvad rohekoridorides. Pesad koliti nende senisest asukohast Saustinõmmes pea ühe kilomeetri, Kalevi ökodukti lähistel aga u 700 meetri, kaugusele.

Rail Baltic Estonia keskkonnaeksperdi Elo Rasmanni sõnul on plaan ümberkolitud pesade käekäiku ja kolimise edukust edaspidi jälgida. Ka tulevikus raudtee trassikoridorist leitavad asustatud kuklasepesad kolitakse sobilikku kohta ümber, et anda kuklaseperedele eluvõimalus. Samas näitavad teadusandmed, et kahjuks pole osade kuklaseliikide pesasid võimalik edukalt kolida.

Kuklased on huvitava eluviisiga, inimestele täiesti ohutud ning metsakooslusele äärmiselt vajalikud putukad. Nende sihilik surmamine on keelatud, kuid kui nende elu- või toitumiskeskkond satub inimese tegevuse tõttu otsesesse ohtu (nt ehitus- või kaevetööde tõttu), siis tuleb pesa ümber kolida. Pesa teisaldamiseks tuleb küsida luba Keskkonnaametilt.