27.10.2017
Trans-European Transport Network (TEN-T) on Euroopa Liidu (EL) sisene transpordivõrgustik, mis ühendab kogu ELi maa-, mere- ja õhutranspordivõrgud. Sellise võrgustiku loomise peamine juhtmõte on Euroopa paljude ühendusteede hulgas eelisarendada just neid võrgu niite, mis pakuksid riikide vahel parimat ühenduvust, vaadeldes Euroopat ühtlasi terviklikult. Seejuures pööratakse eritähelepanu puuduvate ühenduste loomisele, olemasoleva taristu kitsaskohtade lahendamisele ja topeltinvesteeringute vältimisele, samuti heitmete vähendamisele.
Idee üleeuroopalistest võrgustikest tekkis juba 1980. aastate lõpus, kui hakati kavandama ühist suurt turgu. Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel peab EL edendama üleeuroopaliste võrgustike arengut kui siseturu loomise ja ühtekuuluvuse suurendamise põhielementi. Kõikide TEN-T projektide üle teeb järelevalvet Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (DG MOVE) alla kuuluv Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA). TEN-T põhivõrgustiku projektid on plaanis lõpetada 2030. aastaks.
TEN-T võrgustik hõlmab ligikaudu 95 700 km maanteid, 106 000 km raudteid (sealhulgas 32 000 km kiirraudteid), 13 000 km siseveeteid, 411 lennujaama ja 404 meresadamat. Eestit läbib Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridor (koridor nr 8), mis hõlmab Rail Balticut, Via Balticat, Tallinna ja Muuga sadamaid ning Tallinna lennujaama. Põhjamere-Läänemere koridor kulgeb läbi kaheksa EL liikmesriigi, alates Põhjamere-äärsetest sadamates Belgias ja Saksamaal, jätkudes läbi Saksamaa, Poola ja Leedu, võttes sealt suuna edasi põhja poole, läbi Läti ja Eesti kuni Soome põhjatippu. Rail Balticu ülesanne ongi tuua selle koridori läänepoolsete linnade ja sadamatega (Antverpen, Rotterdam, Bremerhaven, Aachen, Hamm, Hannover, Berliin, Poznan, Varssavi) ühenduv raudtee Soome lahe kaldani.
