Maaomanikke huvitab rohkem asendusmaa kui raha

Uudis

Möödunud sügisel algasid Rail Baltica tarbeks maa omandamise läbirääkimised. Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinali sõnul on omanike seas nii neid, kes ise helistavad ja tahavad kiiresti maad müüa kui ka neid, kes parema meelega oma maatükist mingi hinna eest ei loobuks.

Raplamaal ja Pärnumaal on maa-ameti esindajad maaomanikega kohtunud ja raudtee eelprojekti tutvustanud ning uurinud inimeste eelistust – kas soov on saada hüvitust rahas või maana. Esialgsele tagasisidele tuginedes nähtub, et paljud maaomanikud on huvitatud pigem teisest maatükist kui rahast.

Kas mõni maatehing on juba toimunud?
Oleme pika tee alguses. Ootasime ära juulis jõustunud seaduse, mis on senisest paindlikum, võimaldab maksta maaomanikule motivatsioonitasu ning pakkuda ka maakorraldust ja vahetamist. Mõned kokkulepped Kohila vallas on juba laual ja ka esimene omandamise otsus on vastu võetud. Kui kinnisasi omandatakse osaliselt, siis võtab tehinguni jõudmine mõnevõrra kauem aega, sest riigil tuleb enne tehingusse minekut teostada maatüki jagamine. Ka Harjumaal on kahe kinnistu osas olemas kokkulepped. Need puudutavad maid, mis on vajalikud Ülemiste reisiterminali ja Rae hooldusdepoo tarbeks. Peatselt saavad vormistatud ka esimesed tehingud.

Kas maa müüki oodatakse või peljatakse?
Raplamaal ja Pärnumaal oleme maaomanikega kohtunud, tutvustanud raudtee eelprojekti ja uurinud, kas omanike sooviks on saada rahalist hüvitust rahas või maana. Inimesed on olnud üllatunud, et riik pakub mitmeid võimalusi ja täiendavaid hüvitisi. Kuna maaomanikud on olnud protsessi kaasatud, ei tule ostusoov neile üllatusena ja üldine meelsus on konstruktiivne. Leidub siiski maaomanikke, kellele müük tekitab meelehärmi ja toob pisara silma. Samas jagub neidki, kes ise helistavad ja soovivad maa võimalikult kiiresti ära müüa. Paraku ei saa sellele soovile kohe vastu tulla, sest raudtee põhiprojekt pole veel valmis ja hetkel räägime läbi kohtades, kus eelprojekt on piisavalt täpne, et peatselt ehitusega alustada. Kuna projekteerimine ja ehitamine käivad lõikude kaupa, on tavapärane, et mõne maaomanikuni jõutakse läbi rääkima alles aasta või paari pärast.

Kas maaomanikud peavad motivatsioonitasu motiveerivaks?
Need omanikud üldjuhul peavad, kelle soov on maad müüa, mitte vahetada. Motivatsioonitasu on tavaliselt 20 protsenti tasust, aga sellele on kehtestatud ka alampiir, mis on pisut üle 1000 euro ja mis rakendub kõigi kinnistute või äralõigete puhul, kus maatüki väärtus jääb alla 5130 euro. Seega on motivatsioonitasu väga motiveeriv. Samas võib esialgsete vestluste põhjal öelda, et paljud maaomanikud on huvitatud pigem teisest maatükist kui rahast.

Millised on müümise alternatiivid?
Müümise alternatiiviks on kinnisasja vahetamine riigile kuuluva kinnisasjaga, maakorraldus ehk piiride muutmine või ümberkruntimine. Kõigi nende eelduseks on, et riigil on olemas samas piirkonnas maad, mida vahetamiseks või maakorralduseks pakkuda.

Kuidas valitakse maa vahetamiseks sobilikke maatükke?
Maad saab vahetada, kui riigil on piirkonnas reservmaad või kui RMK annab vahetusmaa oma hallatavast maast. Vahetusmaa peab olema sama sihtotstarbega ja vahetus sobima mõlemale osapoolele. Mõnel juhul on maaomanikul olnud konkreetne huvi kindla maatüki osas ja kui seda saab anda, siis arvestame sooviga.

Vaata maadeomandamisega seotud informatiivseid animatsioone SIIT.

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.