Rail Baltica Eesti trassile on planeeritud üksteist kohalikku peatust

Uudis

Kiirete rahvusvaheliste ühendustega raudteel võib olla ka kohalike rongidega regionaalne mõõde. Hetkeseisuga on Rail Baltica Eesti trassiosale planeeritud kahe rahvusvahelise terminali – Tallinna ja Pärnu – kõrvale ka üksteist kohalikku peatust.

Kohalike peatuste võimalusega on arvestatud nii maakonnaplaneeringutes kui ka esialgses rahvusvahelises liiklusgraafikus. Rahvusvahelise praktika kohaselt mahuvad kiired rongid ja regionaalrongid teineteist segamata ühele teele, sama lähenemise on valinud Rail Baltica puhul ka Läti ja Leedu.

Käimasoleva raudteetrassi põhiprojekteerimise käigus on oluline paika saada täpsed regionaalsete rongipeatuste asukohad, rääkida läbi taristu funktsionaalsus ning alustada diskussiooni regionaalse tähtsusega peatuste rahastamise üle. Eesti trassiosale on märgitud Ülemiste ja Pärnu kõrval võimalike kohalike peatustena ka Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama ja Häädemeeste. Tegu on siiski esialgse kavaga, mitte lõpliku otsusega, ainult Rapla osas on kindel, et sinna peatus tuleb.

Raudteeprojekti eestvedajate sõnul eeldab kohalike peatuste taristu väljaehitamine riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd juba praegu, et võimaldada parim inimeste liikumisharjumuste ja ootustega arvestav lahendus. Hinnanguliselt võib ühe kohaliku peatuse maksumuseks koos ligipääsuteede ja parklate väljaehitamisega kujuneda ligi 2 miljonit eurot, milleks ülepiiriliste taristuprojektide fondi rahastust kasutada ei saa.

Kuna elektrifitseeritud raudtee aitab saavutada Eestile seatud kliimaeesmärke, on majandus- ja taristuminister esitanud Rail Baltica trassile kohalike peatuste rajamise ettepaneku 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamise meetmena. Rongiliikluse kui keskkonnasõbraliku liikumisviisi prioriteetset arendamist näeb ette ka koostatav transpordi ja liikuvuse arengukava.

Euroopa kogemus kinnitab, et nüüdisaegse raudtee lähedust peetakse elukeskkonda tuntavalt parandavaks teguriks, mis võiks meelitada maapiirkondadesse nii noori peresid kui ka ettevõtlust. Tänavu kevadel valminud esialgse opereerimisplaani liinigraafikus on lisaks kiiretele ekspressrongidele arvestatud Rail Baltica trassil iga päev ka kaheksa regionaalrongiga, mis saavad liikuda kiirusega kuni 200 kilomeetrit tunnis. Kui kiire rong sõidab Tallinnast Pärnusse neljakümne minutiga, siis kohalike peatustega rongil kulub sellele pool tundi lisaks.

Artikkel ilmus Rail Baltica eriväljaandes “Järgmine Peatus”

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.