Rail Baltic Rail Baltic

Rail Baltica maade omandamine kestab Eestis 2022. aastani

Pressiteated

Rail Baltica tarbeks maa omandamine sõltub projekteerimise hetkeseisust ja käib hetkel kõigis kolmes raudtee läbitavas maakonnas. Praeguseks on kokku lepitud 110 maaomanikuga – 73 protsenti maatükkidest ostetakse omanike soovil rahas välja, 16 protsendi puhul viiakse läbi maakorraldus ja 11 protsendi osas kasutatakse kinnisasjade vahetust.

„Maatükke on mõistlik osta seal, kus on trass või sellega kaasuva taristu täpne asukoht paigas,“ ütles Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets. „Projekteerimine käib ja mida konkreetsemaks trass muutub, seda laiemaks läheb omanike ring, kellega läbirääkimisi peame, ehku peale me maad kokku ei osta. Osade maaomanike juurde jõutame alles järgmisel või ülejärgmisel aastal, plaani kohaselt peaks vajalik maa jõudma riigi omandusse 2022. aastaks,“ selgitas Salomets, miks maade omandamine ei käi hoogtööna. „Hetkel omandatakse maid, mis asuvad paikades, kus trass on paigas või kuhu on planeeritud suured kohtobjektid, näiteks viaduktid ja ökoduktid, mille ehitamisega plaanitakse lähema paari aasta jooksul algust teha.“

Raudtee puudutab praeguse plaani kohaselt Eestis 911 maaüksust, millest eraomanikele kuuluvad 651 ja kohalikele omavalitsustele 78. Ülejäänud 182 maaüksust on juba riigi omandis, millest tuleb raudtee taristu jaoks vajalik maa samuti eraldada. Need numbrid võivad erinevatest teguritest tulenevalt aja jooksul muutuda. Enamik ostetavaid kinnistuid on maatulundusmaa sihtotstarbega ja asuvad hajaasustusega piirkondades.

Maa-amet on praeguseks kokku leppinud 110 maaomanikuga, neist lepingud on sõlmitud enam kui neljakümnega,“ märkis Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal. „Seniste läbirääkimiste põhjal võib öelda, et 73 protsenti kinnistute omanikest soovib väljaostmist rahas, mille puhul makstakse ka täiendavat hüvitist, mille suurus on üldjuhul 20 protsenti kinnisasja väärtusest. 16 protsendi kinnistute puhul viiakse läbi maakorraldus ning 11 protsendi puhul kasutatakse kinnisasjade vahetust. Läbirääkimiste käigus kuulatakse omanike soove, näiteks võib läbi rääkida vahetusmaa asukoha, metsaraie tegemise ja saagikoristuse aja üle,“ selgitas Krinal.

Hetkel on läbirääkimised on käimas Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna valdades, Pärnumaal Põhja-Pärnumaa ja Tori valdades ning Harjumaal Saku vallas. Lätis ja Leedus ollakse Eestiga sarnaselt raudtee põhiprojekteerimise faasis, samuti on alustatud või alustatakse peatselt esimeste objektide ehitusega. 

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.

Maade omandamise protsessi tutvustavad videod leiate SIIT.

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.