29.12.2017
Ligikaudu kolmandik Rail Baltica trassist on võimalik rajada ilma piirdeaedadeta, tagades samal ajal ohutuse inimestele ja raudteeliiklusele, selgus äsja valminud uuringust. Nüüdisaegsed hoiatusmehhanismid hoiavad loomad raudteelt eemal ja suurulukite asurkondi ei killustata kardetud määral.
Eesti ja Euroopa ühendamiseks kavandatavast Rail Baltica raudteest kulgeb Eestis 215 kilomeetrit. Sellest suur osa läbib metsaalasid ja teisi vabalt elavate liikide elupaiku. Raudtee-ehituse eelprojekti kohaselt oli kavas ohutuse tagamiseks piirata Rail Baltica trass kogu ulatuses aedadega, ent see mõjutanuks märkimisväärselt metsloomade asurkondi ja elurikkust. Nüüdseks on maailmas töötatud ulukitõkkeaedadele välja alternatiivid. Just neid kirjeldas ja hindas detsembri lõpus avaldatud uuringuaruanne „Rail Baltica samatasandiliste ulukiläbipääsude tehniline teostatavus“.
„Uuringu eesmärk oli leida seni planeeritust paremad lahendused Rail Baltica raudteel ulukipopulatsioonide sidususe tagamiseks, mis samas ei tooks kaasa lisariski inimeludele ega poleks väga kallis,“ selgitas OÜ Rewild juhtspetsialist ja Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm.
Milleks raudteele aiad?
Et vältida metsloomade pääsu raudteele ja kokkupõrget rongidega, on laialt kasutatud meetmeks piirdeaiad. Kui need on planeeritud ja rajatud tehniliselt hästi, on loomade raudteele pääs märkimisväärselt piiratud. Paraku kaasneb aedadega populatsioonide killustumise oht, mille tagajärg on elurikkuse ja loodusressursside (nt jahiloomade ja loodusturismi sihtliikide) vähenemine. Seepärast tuleb tagada loomade läbipääsud. Täies ulatuses aedadega piiratud raudtee puhul on need eri tasandil (alt- või ülepääsud), lihtsamalt öeldes tunnelid või sillad.
Üldpõhimõte näeb ette Rail Baltica trassi piiramise 2,2 m kõrguse aiaga, mille võrgusilma suurus on 150 × 150 mm. Nii pääsevad aiast läbi kuni mägra suurused loomad. Küsimus ongi selles, mida teha nende piirkondadega, kus soovitakse tagada loomade läbipääs. Variante on mitu: eestlastele juba Tallinna-Kose maanteelt tuttavad ökoduktid, raudtee alt kulgevad ulukitunnelid, üle jõe kulgevate sildade alla ehitatud laiendatud kallasrajad jt.
Eritasandilised läbipääsud on loomade jaoks turvalised, kuid suunavad liikumise üksikutesse piiratud kanalitesse, samuti on neid kulukas ehitada. Alternatiiviks oleksid samatasandilised loomapääsud, mis sarnanevad inimestele mõeldud raudteeülesõitudega.
„Kõik head lahendused on lõpuks hästi kohapõhised ja peaksid sobituma looduskeskkonda. Näiteks saame kasutada ära jõe kallasraja ja jätta selle loomadele avatuks. Proovile paneb pigem see, et on vaja mõista iga koha eripära nii loodustingimuste, ulukite kui ka kohaliku inimese ja ühiskonna seisukohalt ning leida võimalike lahenduste hulgast sobivaim. Liigne lihtsustamine ei tule kasuks,“ kirjeldas Remm.
Mis on loomade samatasandiline läbipääs?
Loomade samatasandilise läbipääsu jaoks jäetakse raudteelõik, mis läbib ulukite elupaiku ja liikumisalasid, aedadega piiramata. Sinna luuakse lahendus, et tõkestada loomade pääsu aedade vahele ja raudteele rongi möödumisel.
Tekst põhineb ERRi uudisel
