28.11.2014
Valitsuskabinet kujundas 20. novembril oma põhimõttelise seisukoha Rail Balticu raudteeühenduse trassieelistuste osas. Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas jätkatakse põhjalikumat tööd kahe erineva rassiga, lõunapoolses osas ühega.
Harjumaa trassivalikutest jäid valitsuskabineti arutelu tulemusel valikusse nii maavanema pakutud lahendus kui Nabala looduskaitsealast idapoole jääv trassikoridor. Valitsus koos maavanematega pidas mõistlikuks võtta lisaaega, et analüüsida kaks perspektiivikaimat trassivarianti detailselt läbi koos võimalike leevendusmeetmetega ning langetada otsus pärast seda.
Lõunapoolses, Rail Balticu trassikoridori Raplamaa osas toetas valitsus maavanema eelistusena välja pakutud trassilahendust, mis viib raudtee Kohila alevikust ja Prillimäe külast veelgi enam ida poole. Pärnumaal jätkatakse ühe trassiga, mis kulgeb üle põldude ja häirib kõige vähem tundlikku looduskeskkonda.
Otsusest lähtuvalt alustatakse Rail Balticu eelistatud trassikoridori ja erinevate leevendusmeetmete detailsemat analüüsi, et vähendada raudtee võimalikku negatiivset mõju inim-, loodus-, majandus- ja kultuurikeskkonnale. See tähendab muu hulgas nii raudtee ületusvõimaluste, erinevate juurdepääsude, ühendusteede, sildade detailsemat kavandamist. Esialgset planeeringulahendust tutvustatakse kohalikes omavalitsustes toimuvatel avalikel aruteludel eeldatavasti 2015. aasta kevadel.
Majandus- ja taristuminister esitab detailsema trassianalüüsi tulemused Harjumaa ja Raplamaa põhjaosas valitsusele tuleva aasta kevadel pärast planeeringulahenduste avalikustamist.
Rail Balticu trassi pikkuseks koos Muuga sadamasse suunduva lisaharuga on ligikaudu 211 kilomeetrit.
Trassikoridoride võrdlustulemuste analüüs ja avalike arutelude materjalid on kättesaadavad: http://www.railbaltic.info/et/materjalid-4/maakonnaplaneeringud
