07.10.2015
Rail Balticu ehitamisega kaasnevate mõjude kompenseerimiseks annab tänane seadusandlus piisavalt võimalusi, kuid täiustamist ja parandamist vajavad mitmed õigusaktid, et muuta kinnistuomanikele süsteem veel paindlikumaks ja kiiremaks.
Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel ning advokaadibüroo SORAINEN ja rakendusuuringute keskuse CentAR läbi viidud uuring kaardistab Rail Balticu rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise põhimõtteid ning annab ülevaate teiste riikide sarnasest praktikast ja tänasest Eesti õigusruumist. Uuringust selgub, et Eesti seadusandlus nii maade võõrandamiseks kui erinevate kompensatsioonide maksmiseks annab piisavalt võimalusi ning on üldiselt kooskõlas sarnase praktikaga teistes arenenud riikides.
SORAINEN-i vandeadvokaat Urmas Volens tõdeb, et tänased seadused annavad tulevase rahvusvahelise raudtee Rail Balticu alla jäävate maade ja mõjude kompenseerimiseks rohkem võimalusi kui neid igapäevases praktikas kastutatakse. Tema sõnul mõõdetakse kompensatsiooni enamasti rahas, kuid selleks on ka teisi võimalusi, nagu näiteks on riigil võimalik pakkuda vastutasuks maad. Samuti on vandeadvokaadi sõnul võimalik leppida kokku haljastusküsimustes, täiendavates müratõkke võimalustes ja meetmetes või tasudes.
Uuringu kohaselt seadusandluses suuri vajakajäämisi ei ole, kuid raudtee alla või selle lähedusse jäävate maade omanikele on võimalik protsessi senisest lihtsamaks ja paindlikumaks muuta. Eelkõige võiks uuringu läbiviijate sõnul täpsustada riigivara vahetamise ja ümberkruntimise põhimõtteid ning turu- ja hüvitisväärtuse arvutamist. Samuti on otstarbekas täiendada hüpoteegiga koormatud kinnistute sundvõõrandamistpuudutavat regulatsiooni ning mõelda nn motivatsioonitasu kehtestamise peale riigi ja maaomaniku vabatahtliku kokkuleppe korral.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud konsultatsioone õigusaktide muutmiseks. Novembris on plaan saata valdkonnaga seotud ministeeriumidele, ametitele, liitudele ja ühendustele arvamuse avaldamiseks esimene seadusemuudatuste eelnõu. Kõik täpsed lahendused iga maa- või majaomanikupõhiselt sõltuvad muu hulgas kinnistuomanike soovidest, kinnistu olukorrast, maatükisuurusest. Seega sünnivad täpsed lahendused ja kompensatsiooni suurus riigi ja kinnistuomanike vaheliste läbirääkimiste teel. Läbirääkimised maa- ja majaomanikega on kavandatud 2016. aasta teise poolde.
Uuring on kättesaadav: http://railbaltic.info/et/materjalid/uuringud-ja-analueuesid
