02.10.2015
Rail Balticu ehitamisega kaasnevate mõjude kompenseerimiseks annab tänane seadusandlus piisavalt võimalusi, kuid täiustamist ja parandamist vajavad mitmed õigusaktid, et muutakinnistuomanikele süsteem veel paindlikumaks ja kiiremaks, selgus täna avalikustatud advokaadibüroo SORAINEN ja rakendusuuringute keskuse CentAR uuringust.
Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel valminud Rail Balticu rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise põhimõtteid ja võimalusi kaardistav analüüs annab ülevaate teiste riikidesarnasest praktikast ja tänasest Eesti õigusruumist. Uuringust selgub, et Eesti seadusandlus nii maade võõrandamiseks kui erinevate kompensatsioonide maksmiseks annab piisavalt võimalusi ningon üldiselt kooskõlas sarnase praktikaga teistes arenenud riikides. Samas tuuakse välja võimalusi, kuidas tänast õigusruumi täiendada ja kinnistuomanike jaoks paindlikumaks muuta.
SORAINEN-i vandeadvokaat Urmas Volens tõdeb, et tänased seadused annavad tulevase rahvusvahelise raudtee Rail Balticu alla jäävate maade ja mõjude kompenseerimiseks rohkem võimalusi kuineid igapäevases praktikas kastutatakse. “Enamasti mõõdetakse kompensatsiooni rahas, kuid selleks on ka teisi võimalusi, nagu näiteks on riigil võimalik pakkuda vastutasuks maad. Samuti onvõimalik leppida kokku haljastusküsimustes, täiendavates müratõkke võimalustes ja meetmetes või tasudes,” ütles Volens.
“Kuigi seadusandluses suuri vajakajäämisi ei ole, leidsime, et raudtee alla või selle lähedusse jäävate maade omanikele on võimalik protsessi senisest lihtsamaks ja paindlikumaks muuta. Eelkõigevõiks täpsustada riigivara vahetamise ja ümberkruntimise põhimõtteid ning turu- ja hüvitisväärtuse arvutamist. Samuti on otstarbekas täiendada hüpoteegiga koormatud kinnistute sundvõõrandamistpuudutavat regulatsiooni ning mõelda nn motivatsioonitasu kehtestamise peale riigi ja maaomaniku vabatahtliku kokkuleppe korral,” lausus SORAINEN-i vandeadvokaat.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud konsultatsioone õigusaktide muutmiseks. Novembris on plaan saata valdkonnaga seotud ministeeriumidele, ametitele, liitudele jaühendustele arvamuse avaldamiseks esimene seadusemuudatuste eelnõu.
Täna avalikustatud uuring toob muu hulgas välja, et kõik täpsed lahendused iga maa- või majaomanikupõhiselt sõltuvad muu hulgas kinnistuomanike soovidest, kinnistu olukorrast, maatükisuurusest. Seega sünnivad täpsed lahendused ja kompensatsiooni suurus siiski riigi ja kinnistuomanike vaheliste läbirääkimiste teel. Läbirääkimised maa- ja majaomanikega on kavandatud 2016.aasta teise poolde.
Analüüsi läbiviimist toetab Euroopa Liit TEN-T projektist nr 2007-EE-27010-S „Euroopa standardrööpmelaiusega liini Rail Baltic Eesti raudteelõiku käsitlevad uuringud”.
Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut Euroopa raudteevõrgustikuga ühendav kiire raudtee, mis Balti riikides on kogupikkusega ca 700 kilomeetrit. Eestis kulgeva trassi pikkus on umbes 200 kilomeetritning raudtee ehitus võib suuremal või väiksemal määral puudutada Eestis kuni 750 kinnisasja.
