Vilniuses toimus Rail Baltica aastakonverents

Rail Baltica kolme Balti riigi ettevõtete juhid andsid Vilniuses ülevaate projekti praegusest seisust.

Valdav osa Eestis Rail Baltica raudteetrassi alla jäävate maade omanikest soovib raha asemel asendusmaid, teatas Rail Baltic Estonia tegevjuht Riia Sillave.

Maatükkide vahetust soovib 60 protsenti raudteetrassi alla jääva 650 maaüksuse omanikest ja ainult viiendik neist soovib oma maa müüa, teatas Sillavee täna Vilniuses peetud pressikonverentsil. „20 protsenti maaomanikest veel valib, millist teed minna,“ lausus ta.

Ehkki raamatupidamislikult ei muuda maatükkide vahetus riigi ja eraomanike vahel raudteetrassi maksumust, väheneb sellise lahenduse korral vajadus rahaülekannete järele märkimisväärselt.
Samuti teatas raudteeprojekti Eesti-poolne juht, et lähiajal avalikustatakse uuringu tulemused, mille kohaselt saab varem trassi äärde kavandatud kulukad ja liikumist takistavad turvaaiad teatud ulatuses asendada loomade helipeletitega. „Tutvustame seda uuringut lähiajal ka Lätis ja Leedus,“ ütles Sillave.
Eesti projektimeeskonnale kujuneb tänavune aasta projekteerimise alguse aastaks, sest välja kuulutatakse neli projekteerimishanget, nende seas Ülemiste reisiterminali projekti ja Pärnu reisiterminali konkurss.
Lätlased näevad uue raudtee rajamises väga suurt kasu, kuna tänu Rail Balticale muutub Riia Balti riikide tähtsaimaks mitme transpordiliigi sõlmkohaks. „Rail Baltica on Lätis riikliku huviga projekt,“ ütles Läti partnerorganisatsiooni esindaja Agnis Driksna.

Leedu-poolse koordinaatori Arenius Jackuse selgitusel on raudtee ehitamine jagatud Leedus Kaunasest lähtuvate kulgemissuundade järgi kolmeks etapiks: Poola piir, Läti piir ja Vilnius. Iga osa planeeritakse ja arendatakse eraldi.

Ehkki Lätis-Leedus räägitakse juba sellest, et raudtee-ehitus läheb tööjõu kallinemise tõttu plaanitust kulukamaks, ei taha raudtee rajajad selle pärast ette muretseda. „Ega me praegu ei tea, mida teeb ehitusturg sellel hetkel, kui Rail Balticat tegelikult ehitama hakatakse. Praegu on märgata mõningast ehitusturu aktiveerumist, aga me ei tea, mis on kolme või nelja aasta pärast,“ ütles Sillave.

Eelmisel aastal tehti lõplik otsus viia kolmes Balti riigis ellu Rail Baltica projekt. Kopp lüüakse raudtee-ehituseks maasse 2020. aastal nagu kinnitas RB Rail ASi juhatuse esimees, Baltimaade projekti juhtiv Baiba Rubesa.