24.10.2015
Kui Balti Raudtee on nüüdseks eksisteerinud juba 145 aastat, siis sama pikka eluiga loodab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Miiko Peris ka uuele suurele raudteeprojektile ehk Rail Balticule.
Kui ligikaudu 700 kilomeetri pikkune Rail Baltic, mille trassist umbes 200 kilomeetrit jääb Eestisse, eeldatavalt 2025. aastaks valmis saab, hakkavad sellel kuni 240kilomeetrise tunnikiirusega kihutama rongid, mis viivad inimesed Tallinnast tunniga Pärnusse, kahe tunniga Riiga, nelja tunniga Leedu-Poola piirile ja pisut vähem kui seitsme tunniga Varssavisse.
“Rail Baltic ühendab Eesti Euroopa Liiduga,” lausus Miiko Peris, kes nõunikuameti kõrval on ka Rail Balticu projektijuht.
Peris loetles, et uus raudtee aitab Eesti lähemale Euroopa turgudele, tõstab meie konkurentsivõimet, loob eeldusi ja pakub võimalusi arenguks, soodustab majanduskasvu ja loob paremaid reisivõimalusi.
Kui praegu ongi ehk rohkem räägitud reisijateveost, siis tegelikult on ülioluline, et Rail Balticul liiguks maksimaalselt palju kaupu.
“Selleks on vaja uue raudteega ühendada Muuga sadam,” ütles Miiko Peris.
Rail Baltic jääb meie raudteevõrgus aga asjaks iseeneses, sest kui meie praegused rongid sõidavad 1520–1524 mm rööpmelaiusega teedel, siis Rail Balticu rööpmelaius on Euroopa standarditele vastav ehk 1435 mm.
Sestap ehitatakse Tallinnasse Ülemistele uus raudteejaam, samuti ehitatakse uus raudteejaam Pärnusse. Esialgu Rail Balticul sõitvatele reisirongidele Eestis rohkem peatusi polegi kavandatud.
“Oleme jätnud siiski tehnilise võimaluse ka Raplasse peatuskoht teha,” ütles Miiko Peris.
Kogu suurprojekt läheb maksma 4 miljardit eurot, millest Eesti osa on umbes kolmandik. Euroopa Liit katab projekti maksumusest 85 protsenti.
Nii nagu Eestis, on ka Lätis Perise sõnul praegu käimas vaidlused trassi valiku üle. “Neil muudab olukorra keerukaks see, et kindlasti tahetakse minna läbi Riia linna ja lennujaama,” kõneles Peris.
Rail Balticu projektijuht ütles, et raudtee ehitamise perspektiiv on praegu käegakatsutavam kui kunagi varem ning realistlike hinnangute kohaselt võiks ehitus alata 2019. aastal.
Allikas: Virumaa Teataja, 24.10.2015
